Naljamees põline rikas? Kui raske ja tulus töö on rahva naerutamine? (12)

"Selleks, et Eestis meelelahutajana ellu jääda, peab olema loominguline ja väga paindlik. Kahjuks on meil meelelahutusäris selline olukord, et asjad pole paika loksunud," analüüsib Normann. "Kui me võrdleme Eesti meelelahutusäri Vene omaga, siis seal on pilt palju selgem: estraaditäht laulab, stand-up–koomik naerutab, näitleja teeb tööd filmides või teatrites. Meil tuleb ära elamiseks aga näidelda, laulda, teha reklaami, osaleda filmides, teleseriaalides – olla igal pool. See on selline ametiga seotud virvarr: Figaro siin, Figaro seal."

Sedasi mitmel rindel korraga rabeldes riskib artist sellega, et publik tüdineb temast lihtsalt ära.

"Lauljatel on kergem, kui sul on olemas paar suurt hitti, saad sa neid läbi aastakümnete ikka ja taas laulda. Naljaga nii ei ole. Nali peab olema alati värske ja uus," räägib Normann. "Kui ma käin Saaremaal ühe kavaga esinemas, ei saa ma sama asjaga sinna tagasi minna, tuleb lagedale tulla uute mõtete ja naljadega.

Hea nali on defitsiidis tegelikult terves maailmas. Näiteks hea komöödianäidend tõlgitakse kümnesse keelde ja mängitakse üle terve maailma. Heade tükkide ületootmist ei ole.

Humoristidel on pidev materjalipuudus ja kui tekib mõni hea ja tulus idee, siis hakatakse seda leierdama. Näiteks monoetendused. Varsti pole meil Eestis enam näitlejat, koomikut või poliitikut, kes pole oma monoetendusega Eestile tiiru peale teinud. Selge see, et see on rahastaja jaoks riskivaba tükk. Kulud on palju väiksemad kui tavaetendusel, millest võtavad osa kümned näitlejad. Samas on saalid rahvast täis ja piletite müügist tulev tulu hea. Monodel läheb väga hästi."

Normanni sõnul on naljaäris tekkinud olukord, kus kvaliteet hakkab kvantiteedi tõttu kannatama: "Mõni etendus reklaamib end massiliselt, rahvast tuleb palju, tükk on edukas, aga see kõik on selline kiire ja ühekordne üritus, kus ei pöörata kvaliteedile kuigi palju tähelepanu. Korraldajaid ei huvitagi, kui hea või halb ta on, peaasi et raha saaks kiiresti ja väikese vaevaga kätte.

Tihti on nii, et mõeldakse välja efekte pealkiri, kutsutakse mängima tuntud naljamees, saalid tulevad rahvast täis ja kui see on läbi, istutakse jälle tühjade peadega ja ei teata, mida edasi teha."

Normann kinnitab, et tema ameti juures peab kogu aeg lahtiste silmadega ringi käima ja ise endale tööd välja mõtlema.

Staažika näitleja arvates on nii majanduslikult kui tegevusvabaduse poolest kavalam, kui artist on ise enda tööandja. "Tänapäeval on oluline enda ettevõtte omamine ja üldjuhul on igal vabakutselisel näitlejal see ka olemas, sest ajad on muutunud ja oma tööde eest tuleb firmadele ametlikke arveid esitada," räägib Normann, et ümbrikupalga ajad on ammu möödanik. Samuti on ise asju ajades võimalik oma sissetulekuid paremini kontrollida ja rohkem teenida. Vähemalt Eestis töötades.

Lõviosa tasust läheb korraldajale

"Ma olen esinenud mõned korrad ka Venemaal, teate, seal käivad asjad teisiti. Kui sa teenid seal sada eurot, siis mänedžer või sinu esinemise korraldaja saab sellest summast kõigest 20 protsenti. Meil Eestis on aga vastupidi – 85 protsenti läheb korraldajale, artistile jääb 15 protsenti. Tööandjal on tekkinud jõupositsioon ja kui sa ei ole tema tingimustega rahul, öeldakse: "Head aega, järgmine!"," valgustab Normann olukorda meil ja mujal. "Kui selline olukord lõpuks üle viskab, loovadki artistid oma ettevõtte ja tulemus on hoopis teine. Kuludele läheb müügitulust 20 protsenti ning ülejäänud 80 protsenti saad endale!"

Miks Eesti korraldajad siis näitlejatele nii väikseid honorare maksavad?

"Paljud lavastused tehakse liiga kallilt ja siis öeldaksegi artistile, et vaata, kõigel on hind: meil kallid kostüümid, võimas valgustus ja nii edasi ja nii edasi. Aga samas saaks paljusid kulusid mõistlikult kärpida," arutleb Normann. "Kas tantsijatel peavad alati olema üliuhked laenutatud või õmmeldud kostüümid? Tantsijatel on kindlasti ka kodus sobivaid riideid, mida annaks ära kasutada, aga selle peale eriti ei mõelda ja lastakse kuludel kasvada."

Kuidas Normann siis majandab? Tema ettevõte, varsti juba neli aastat tegutsenud OÜ Normann Music Management tegeleb muusikalise ja sõnalise meelelahutuse pakkumisega.

"Ma olen võtnud lepingulisi abilisi, kui mul on mõni suurem üritus, ja muidugi teen ma pidevalt koostööd grimeerijatega. Minu ettevõtte tavalised kulud on kostüümid, kingad, ülikonnad, parukad ja muidugi maksan ma ka sketšide eest," laob Normann lagedale peamised väljaminekukohad.

Missugused on aga parimad tuluallikad?

"Minu ameti puhul ei saa konkreetselt välja tuua, mis kõige rohkem sisse toob: on see näiteks telešõu või suvetuur. Tundub uskumatuna, aga isegi üks suur tuur ei pruugi olla kuigi edukas. Sa võid lõputult oma etendusega ühest linnast teise sõita, kuid see ei garanteeri sulle head sissetulekut," õpetab Normann ja tunnistab, et tegelikult meeldiks talle päris hästi stabiilne sissetulek. Praegu olenevad esinemised ja elujärg paljuski ka aastaajast: suvel on tuurid, siis tuleb vaiksem periood, millele järgneb jõuluhullus. "Meelelelahutajatel pole detsembris vaat et ühtegi vaba päeva," teab Normann.

Muide, majanduslangus annab kiiresti endast märku meelalahutajalegi. "Nali on nagu luksustoode – saab ka ilma selleta elada," mõtiskleb Normann. "Samas võib olla ka selliseid olukordi, et kui elu on päris halb, siis minnakse ja kulutatakse see viimane raha meelelahutuseks, korraldatakse nii-öelda pidu katku ajal."

Jan Uuspõld: Eesti huumor on tippvormis!

Näitleja Jan Uuspõllu arvates on Eesti naljamaastikul praegune olukord parem kui kunagi varem.

"Hea nalja puudusest sai rääkida eelmise sajandi lõpus, praegu on hoopis teised ajad. Inimesi, kes kirjutavad head nalja, on väga palju. Näiteks Rein Pakk, Paavo Piik, Henrik Kalmet, Ott Sepp. Mul ei jätku kahe käe sõrmi, et kõiki häid tegijaid üle lugeda," jääb Jan hätta. "Ning muidugi Andrus Kivirähk ja Mart Juur. Nende raadiosaade "Rahva oma kaitse" kestab juba aastaid, aga on ikka värske ja naljakas."

Jah, Jan Uuspõld lükkab ümber Henrik Normanni väite huumoridefitsiidist: "Praegu on olukord väga kirev ja hea, nalju ja sellel ajal tegutsevaid häid näitlejaid jagub."

Muide Jan ei rutta end humoristiks tituleerima. "Pigem olen ma näitleja, kes proovib mitmesuguseid žanre, muu hulgas ka komöödiaid," arutleb Jan, keda paljud just koomiliste rollidele kaudu tunnevadki.

Muide, ka Janil on olnud meelelahutusteenuseid pakkunud ettevõte, aga see on praeguseks likvideeritud. Miks nii, ei soovi näitleja kommenteerida.

Ott Sepa ettevõte on teinud ülieduka stardi

Krediidinfo andmete järgi läheb Eesti koomikute ettevõtetel nagu äris ikka: mõnel paremini, mõnel teistmoodi. Üsna hoogsa alguse on teinud Ott Sepa OÜ Hull Jänes, mille puhaskasum oli mullu 57 650 eurot.

Tuntud koomiku ja saatejuhi Henrik Normanni ettevõte OÜ Normann Music Management tegeleb muusikalise ja sõnalise meelelahutuse pakkumisega. Normann on juhatuse liige ja ühtlasi tegevjuht. Krediidiinfo andmeil oli ettevõtte kasum 2012. aastal 3007 eurot, 2013. aastal lõppes aga 2800eurose kahjumiga. Normann kommenteerib, et kõik oleneb aastakäigust ja sellest, kas võtta dividende välja või mitte. «Need on puht ettevõtte majandusaruanded, deklaratsioonid. Ühel aastal oli aastaaruanne miinuses, teisel plussis – neid oskab paremini kommenteerida raamatupidaja. Aga näete, mina olen ju ikka elus hoolimata sellest, mida näitavad numbri paberil,» naljatab Normann.

57 650 €

Näitleja, saatejuhi ja koomik Ott Sepp asutas mullu OÜ Hull Jänes, mis tegeleb teatri- ja tantsuetenduste ning kontsertide lavastamise ja esitamisega, lisaks ja muusikalise loometegevusega. Juhatus koosneb ühest liikmest – Ott Sepast – ning ta ei maksnud endale läinud aastal mingit tasu. Samuti ei olnud Sepal palgatöölisi. Tema ettevõtte kasum oli aastaaruande järgi 57 650 eurot.

23 628 €

Monoteatri juht Karl Kermes  juhib 2009. aastal loodud OÜd Teater; ettevõtte brändinimi on Monoteater. 2013. aasta majandusaastale tõmbas ettevõte joone alla 23 628-eurose kasumiga. Kermesele kuulub ka 2009. aastal asutatud OÜ Ühisfirma, mille põhitegevusalaks on kontsertide ja muude meelelahutussündmuste produtseerimine ning turundus, lisaks ka CD ja DVDde tootmine. Selle ettevõtte kasum oli 2012. aastal 33 846.                    

34 634 €

Näitleja Märt Avandi, keda näeb laval ja teleekraanidel tihti koos Sepaga, on 2010. aastal asutatud OÜ Idnava üks omanikest. Teine omanik on tema abikaasa Liis-Katrin Avandi. Idnava peamised tegevusvaldkonnad on samad mis Sepa firmalgi. 2013. aastal oli ettevõtte kasum 20 933 eurot ning 2014. aastal juba 34 634 eurot.

10 816 €

Näitleja Henrik Kalmet lõi 2013. aastal ettevõtte OÜ Kalmet Brothers, mis tegeleb lavakunsti ning sellega seotud töödega. Aruandeperioodi kasumiks kujunes 10 816 eurot. Ahjaa, juhatus koosneb ühest liikmest, kellele juhatuse liikme tasu ei makstud.

6104 €

Mustkunstnik Meelis Kubo asutas kultuurialast teenindamist pakkuva ettevõtte OÜ Spektaakel 2012. aastal. Võrreldes 2012. aastaga, kui ta teenis kasumit 2 888 eurot, kasvas ettevõtte kasum 2013. aastal ligi kaks korda ning oli 6104 eurot.

18 058 €

Näitleja ja kirjanik Rein Pakk on 2008. aastal asutatud OÜ Supilinna Ekspress juhatuse esimees. Tema ettevõtte on loodud pakkumaks kultuurilist teenindamist, mille all tasub ennekõike silmas pidada meelelahutusüritustele stsenaariumite ja tekstide loomist ning kultuuriürituste korraldamist. Ühtlasi osutab ettevõte reklaami-, turundus- ja muid konsultatsiooniteenuseid. 2013. aastal oli Supilinna Ekspressi kasum 15 489 eurot, mullu 18 058 eurot.