DŽÄSSIAUHINNA VÕITNUD KADRI VOORAND: Eesti publik on hakanud tagasihoidlikkusest välja kasvama (3)

"Džässi olukord on Eestis praegu suurepärane, publikut jätkub," kinnitab Kadri Voorand. "Minu kontsertidel käib huvitav, kirev ja väga avatud seltskond. Vahel tullakse pärast kontserti ka tänama ja juttu puhuma. Põhiliseks teemaks on muidugi muusika ja inimesed on nii minu kui ka džässmuusika taustast ootamatult teadlikud. Tihti räägitakse teistelgi aktuaalsetel teemadel, näiteks poliitikast, kunstist või päevasündmustest," räägib artist.

"Suurem osa inimesi tuleb siiski vaid muusikat kuulama, kuid aastatega on rahvas kõvasti muutunud ja läinud avatumaks. Eesti publik on hakanud tagasihoidlikkusest välja kasvama," leiab Kadri, kelle sõnul on meie džässipublik keskmisest noorem ja julgem.

"Eestis on publik pigem nooremapoolne, näiteks Saksamaal või Rootsis kohtab saalis tihti ka 70-80aastaseid inimesi, meil kodumaal kohtab nii eakaid kontsertidel harva. Võib-olla mängib siin mingil määral rolli Nõukogude Liidu minevik, kui džäss polnud süsteemi poolt soositud kunstiliik, kuid kindlasti ka see, et meie pensionäridel pole tavaks hilisel kellaajal, kui tavaliselt džässi mängitakse, väljas käia," arutleb Kadri.

"Venemaal läheb publik kiiresti käima ja hurraad tulevad väga ruttu, Eestis on rahulikumad kuulajad, kuid peab ütlema, et meie ja lääne inimesed on hakanud ühtlustuma ja rohkem üksteisega sarnanema," märgib laulja. 

Ka valged teevad tõelist džässi 

"See, et ma võitsin džässiauhinna, tähendab loodetavasti seda, et mul on kuulajaid ja kaasalendajaid. Kaasalendajateks nimetan ma neid inimesi, kes on selle muusika sees ja rännanud minuga kaasa," räägib Kadri, kes võitis tänavu jaanuaris koos oma ansambliga Estonian Voices ühtlasi Eesti Muusika auhinna parima džässalbumi eest.

28aastane Kadri, kes on pärit muusikute perest, improviseerinud lapsepõlvest peale ning õppinud džässi nii Eestis kui ka Rootsis Stockholmis, lükkab ümber väite, et tõelist džässi teevad ainult mustanahalised: "See ei vasta tõele! Jah, tõesti, džässi seostatakse just mustanahaliste muusikutega, kuid tänapäeval on džässi mõiste kõvasti muutunud. See džäss, mida esitavad tuhanded muusikud kogu maailmas praegu, ei pruugi olla otseses seoses Ameerika traditsionaalse džässiga. Pigem mõistetakse džässi all aina enam laiemalt muusikat, mis on tugevas seoses nii rütmi kui ka improvisatsiooniga üldse. Ma ei püüa jäljendada legendaarseid džässilegende, vaid teen seda muusikat omamoodi," selgitab ta. 

Omanäolised kaverid 

Kadri ja vokaalgrupp Estonian Voices, mis asutati 2010. aastal, teevad džässi- ja folgisugemetega muusikat, kuid saavad virtuoosselt hakkama popmuusikagagi. Laiema publiku ette astus sekstett laulukonkursil "Eesti laul", kus nad kaverdasid kahte Eesti hitti – Tanja Mihhailova eurolugu "Amazing" ja Curly Stringsi laulu "Kaugel külas". "Lugude valiku tegi "Eesti laulu" tiim. Nad pakkusid meile lood välja, need meeldisid meile ja sellest kujunes välja lõbus ettevõtmine," meenutab Kadri telepubliku heakskiidu pälvinud kavereid.

"Selleks, et kellegi teise hitti töödelda ja esitada, peaks see lugu pakkuma pinget, selles peaks peituma mingi magus ja haarav moment, mis võimaldaks laulda see lugu nii-öelda enda omaks. Kui selline eriline laul taas meie teele peaks jõudma, pole välistatud, et võtame Estonian Voices’iga laulda järjekordse tuntud pala," usub Kadri.

Ehkki džäss ei ole muusikažanritest populaarsuselt esikohal, on Kadril siiski käed-jalad tööd täis. Laupäeva õhtul intervjuu andmise ajal viibis ta Pärnus, kus ta andis kontserdi Eesti rahvusmeeskoori ning bändiga, esitades seadeid Olav Ehala loomingust. Samal õhtul võttis tema eest Tallinnas auhinna üle tema ema. Järgmisel päeval pidi Kadri esinema juba Tartus, algaval nädala kuuleb teda Tallinnas ja muidugi astub ta üles ka Jazzkaarel. "Tööd on väga palju. Lisaks tahaks valmistuda väliskontsertideks: Itaalia, Venemaa, Soome, Rootsi… Kõik ei tule kohe meelde. Praegu ei saa puhkusest isegi rääkida, aga kui ma saaks seda teha, siis ma sõidaks mere äärde Lahemaale, kus on minu suvekodu ja teeks seal sauna," unistab Kadri. 

Jazzkaarel jagati Eesti džässiauhindu 

Jazzkaar tunnustas laupäeval Tallinnas Telliskivi loomelinnakus üheksandat korda Eesti silmapaistvamaid džässmuusikuid. Danske džässiauhinna pälvis džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand, nooreks džässitalendiks kuulutati saksofonist Aleksander Paal ja džässiedendaja tiitliga pärjati hinnatud õppejõudu ja džässmuusikut Tiit Paulust.

Danske Banki välja pandud džässipreemia suurus on 3200 eurot, millele ETV lisab omalt poolt võitja kontserdi salvestamise. Noor talent saab võimaluse esineda Jazzkaare korraldatud kontserdil ning Klassikaraadio annab võimaluse Eesti Rahvusringhäälingus oma muusikat salvestada. Auhinnataieste autor on skulptor Tiiu Kirsipuu.