
"Kaspar oli sõnatu, vaatas vaid uskumatu pilguga – kas tõesti? Eks see liigutav ja ilus hetk oli," ütleb Jaagup Kreem, kes muusikalis Billy vanemat venda mängib ning kes Kasparile koera saalitäie publiku ees üle andis.
"Et olen kahe koera peremees, tean täpselt, mis tunne on vaadata sellele imele silma sisse ja teada, et temast saab aastateks suur sõber."
Jaagupi lapsed Annabel ja Robin, kes samas muusikalis kaasa teevad, läinud samuti elevile. "Neil hakkas sama jutt, et võtame koera, aga meil ju kaks juba on," muigab Jaagup.
"Mulle väga meeldis see, et suutsime kutsikaüllatust trupis saladuses hoida. Lastele ei räägitud sellest midagi, muidu oleks see kogemata enne välja tulnud."
Selleks, et kutsikasaladus enne õiget aega välja ei imbuks, tuli "Billy Ellioti koordinaatoril Anna-Liisa Õispuul terve teise vaatuse aja Nordea kontserdimaja koridoris koera kantseldada. "Löristasin heldimusest nutta," tunnistab Anna-Liisa.
"Eks lavalgi olid trupil silmad märjad, Kaspar oli oma koeraunistusest nii palju rääkinud."
Eile sõitis tartlane Kaspar koos vanemate ning kahe ja poole kuuse labradorikutsika Winstoniga Tallinnast kodulinna. Täna pääseb kuude kaupa Tallinnas Lilleküla gümnaasiumis ja proovis-esinemas käinud poiss tagasi koju ning Mart Reiniku kooli. Tallinnas rahmeldanud Kaspar tunnistab: "Eks mul on võib-olla ka igatsus peal."
Sel kevadel on jäänud veel neli etendust maikuus.
Minule etendus meeldis. Kui alguses tunduski, et jääb kuidagi kaugeks. Siis mida edasi, seda enam endasse haaras. Pole oluline kes kuidas astus või kätt liigutas. Mina läksin etendusele emotsioni saama ja seda ma ka sain. Väga suur töö on ära tehtud.
Suured tänud kõigile osalistele! :)
Lausa kahju hakkas rahast, mida selle "etenduse" eest nõuti.
Suurtest nimedest hoolimata küündis tase ainult hädise kooliteatri etenduse peaproovi tasemele.
Kahju!
Sinnajuurde mina ei hääletanud jalgadega, kuigi väga paljud seda tegid. Seega talusin lõpuni.