Sahabast leitud skeletid on 13 000 aastat vanad. Võimalik, et tegemist on maailma esimese kogukondadevahelise konflikti ohvritega. Foto: Erakogu
Inimesed
18. aprill 2015, 07:00

Mürgitamised, vaenlaste tükkideks raiumised, laste ohverdamised (4)

Maapõuest on lagedale tulnud inimjäänuseid, mille päritolu teadlasi endistviisi kimbatusse ajab. Mõni haud tõotab paljastada ammuse mõrvamüsteeriumi, mõni võib koguni aidata ajalugu ümber kirjutada.

Uued asitõendid Tutanhamoni kohta

Sestsaadik, kui Egiptuse vaarao Tutanhamoni haud 1922. aastal avastati, on verinoorelt siit ilmast lahkunud valitseja surma üle lõputult arutletud. Noore vaarao rinnakorv ja üks kehapool olid rängalt vigastatud. Kas talle sõitis otsa kaarik? Äkki tegi ta ise lahingus või jahil kaarikuga sõites avarii? Ehk ründas teda hobune või koguni jõehobu? Mõni ekspert usub aga, et vigastused on tekitanud hoopis XX sajandi hauaröövlid.

Värske virtuaallahang kummutab aga mitu vana teooriat. Selgus, et enne surma oli Tutanhamonil vigastatud vaid põlv. Lampjalgade tõttu (Tutanhamon ilmselt lonkas ja see seletab ka talle hauda kaasa pandud 130 jalutuskeppi) ei saanud ta kaarikus sõita, sest vajas seismisel abi. Usutakse, et Tutanhamon suri tõsistesse tervisehädadesse, mille oli põhjustanud tema vanemate ühteheitmine – nimelt olid tema ema-isa õde ja vend.

Vaia otsa löödud kolbad Rootsis

2009. aastal avastasid Rootsi arheoloogid Motala linna lähistelt 8000 aastat vana kiviaegse asula, mida tuntakse Kanaljordeni nime all. Kunagise madala järve põhjas olevast massihauast leiti 11 inimese kolju ja luud, kirjutab listverse.com salapärastele surmadele pühendatud artiklis. Kummalisel kombel oli kahest kolbast läbi löödud vai ja tundus, et ka teised olid kunagi samal moel püsti seatud. Keegi ei oska aimata, kes need inimesed olid või miks neid nii maeti.

Arheoloogid ei tea sedagi, miks oli ühe naise kolju sisse topitud teise naise oimuluu.

Oletatakse, et nende inimeste laibad olid pärast liha lagunemist hauast välja võetud ja uuesti ümber maetud. Enne teist matust eksponeeriti pealuid vaia otsas.

Kuid võimalik on ka see, et need on lahingus tapetud vaenlaste kolbad, mis uhkelt koju toodi. DNA analüüs peaks selgitama, kas tegu oli kohalike või võõrastega.

Sahara iidvanad skeletid

Põhja-Sudaanis Sahara kõrbe servas on arheoloogid ja antropoloogid uurinud Sahaba matusepaigast leitud vanu inimjäänuseid. Need võivad kuuluda inimestele, kes langesid maailma esimeses teadaolevas kogukondadevahelises konfliktis.

Enamik ohvreid suri haavadesse, mida olid tekitanud tulekiviotsaga nooled. Teadlased usuvad, et langenud olid tänapäeva afroameeriklaste eellased. Kuid ründajate päritolu pole seni teada, võimalik, et nood pärinesid hoopis teisest rassist või etnilisest grupist.

Mesa Verde jõhkrad sõdalased

XIII sajandi lõpus kahanes Colorado keskosas asuva Mesa Verde piirkonna elanike arv vaid kolmekümne aastaga 40 000-lt täpselt 0-le.

Ameerika teadlased on leidnud, et ligi 90 protsenti tollal surnute skelettidest olid pea- või kätetraumaga. Kes Mesa Verde elanikke nii halastamatult maha nottis, pole aga teada.

Itaalia sõjapealiku müstiline mürgitamine

Algselt usuti, et renessansiaegne Verona sõjapealik Cangrande I della Scala suri 1329. aastal kõhuhaigusesse. Nüüdisajal tehtud lahang näitab surma põhjusena sõrmkübaramürgitust. Selle taime mürk põhjustab algul iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust, ränga üledoosi puhul seiskab aga südame.

Kui sõjapealik meelega mürgitati, on kahtlusaluste seas nii tema Milano ja Veneetsia rivaalid kui ka võimujanune vennapoeg, kellest sai pärast lelle surma tema mantlipärija.

Maiade vaenlased

Bonni ülikooli arheoloogid sattusid Mehhikos iidses maiade linnas Uxulis võika leiu peale: inimkäega tehtud koopast, mis kunagi oli täitnud veehoidla ülesannet, leiti 24 skeletti. Kõigil olid pea ja jäsemed otsast raiutud ning laiali pillutud.

Uxuli massihaud tõestab, et maiad raiusid tõepoolest oma vaenlased tükkideks, nagu nende kunstiteosed näitavad. Ent kes olid ohvrid ja miks nad nii brutaalselt mõrvati, on seni selgusetu.

Dewili oru nülitud naine

Filipiinidel Dewili orust on lagedale tulnud Edela-Aasia esimene teadaolev krematsioon: umbes 9000 aastat tagasi täiseas surnud naine oli nülitud, tema kondid lömastatud ja põletatud ning tuhk väikese karbiga koopasse maetud. Mis aga lihast sai? Kas tõesti söödi ära? Teadlased kahtlevad, kas tasub nii kurjakuulutavat teooriat püstitada, kuid samas võib laibasöömine olla võimalik.

Laste ja laamade massihaud

Varem usuti, et chimu kultuur Põhja-Peruus tegi rituaalseid ohverdusi vaid oma pealinnas Chan Chanis. Ent 2011. aastal avastati Chan Chani lähistelt massihaud 42 lapse ja 76 laama luudega.

Usutakse, et ohvrid kaotasid elu usurituaali käigus. Laamad pidid lapsukesed teispoolsusesse kandma. Ent kas lapsed olid põuases regioonis ohvriand ookeanile või ohverdati nad reaktsioonina El Nino laadsele üleujutusele, pole teada.

Kasta mäe inimjäänused

Põhja-Kreekas Kasta mäel on leitud uhke matmiskamber, mis on pärit antiikaja kuulsaima ja edukaima väejuhi Aleksander Suure surma ajast IV sajandil e Kr.

Teadlased oletavad, et hauast leitud umbes 60aastase naise jäänused võivad kuuluda Aleksandri emale Olympiasele, kelle väepealik Kassandros oli pärast Aleksandri surma võimule püüeldes hukata lasknud.

Uhkest hauast leiti teisigi inimjäänuseid, mille analüüs võtab ilmselt aastaid.

Kennewicki mees

1996. aastal Kennewickis (Washingtoni osariik) Columbia jõe kallaste ääres kahlanud tudengid leidsid inimkolba. Varsti tuli lagedale peaaegu kogu ammu surnud mehe skelett.

Üllatuslikult sarnaneb ligi 9000 aasta vanune nn Kennewicki mees pigem eurooplase kui indiaanlasega. Mõned antropoloogid usuvad, et tema esiletungiv laup ja kitsas pealuu on aga hoopis Jaapani ja Kagu-Aasia varajaste asukate moodi, kes tulid Ameerikasse. Samas näitab DNA analüüs, et Kennewicki mehel on põlisameeriklaste geenid. Uurimine jätkub.