Reede hommik Jazzkaare kontori köögis. Soome eksperimentaalmuusik Tatu Rönkkö haarab pakust noad, sahtlist juustunoa ja hakkab neid mööda töölauda kraapima – kõlab justkui merekohin. Järsult kukutab ta noad sahtlisse ja virutab selle pauguga kinni. Järgneb söögipulkade trummipartii klaasidel, mis erineva helikõrgusega kõlisevad. Samal ajal trambib mees jalgadega ja rammib ühe käega köögiust kinni-lahti. Ühtäkki on tal peos juba lusikas, mis vastu panni kõlksub. Kui see kolinal kraanikaussi potsatab, avastab Tatu oma pea kohal kapis karbi hommikusöögihelbeid ning krudistab sõrmede vahel krõbuskeid ja uhab valamusse. Tühi pappkarp saab aga kahvlitega korralikult vatti. Saateks mürtsub valjult külmkapiuks.
Nii näitas džässifestivalil esinev löökpillimängija Õhtulehele, milline võib tema improviseeritud köögietteaste välja näha. «Ma esinen iga kord uues köögis, millega ma enne tutvust teinud pole. Lähen lihtsalt kohale ja hakkan eksprompt mängima. Vahel pean ma sahtli või ukse avama, et esimene instrument leida, aga vahel saan algtõuke näiteks laual vedelevast piimapakist. Tegutsen hetkes ja lähen kaasa sellega, mis pilku püüab,» räägib Tatu, kes on seni vallutanud veerandsada kööki.
«Appi, see tass ei tee ju üldse häält!»
«Olen trummarina juba aastaid kasutanud mitmesuguseid köögitarbeid oma löökpillikomplekti osana ja ma olen alati leidnud, et kõige inspireerivam on teha muusikat esemetega, millel on muu otstarve – mis pole ehitatud lehmakellaks või trummiks. Lõpuks otsustasin ma lihtsalt minna kööki, mis on selliseid instrumente täis,» selgitab noormees, kes veedab tavaeluski ohtralt aega köögis ja naudib kokkamist. «Kui ma olen ise justkui osa publikust ja mõtlen kohapeal, mida järgmisena teha, on põnevam nii mul kui ka publikul,» arvab muusik.
Tatu ei salga, et närveerib. «Ma pole enamik ajast kindel, mida järgmisena teha. Õigupoolest olen üsna hirmul, et mis edasi juhtub, aga mõtted, nagu «Oi appi, see tass ei tee ju üldse häält!» või «Mis järgmiseks?», on mulle inspiratsiooniallikaks ja panevad mu loovuse proovile, et igast asjast – ka tuhmilt tümpsuvast plasttopsist – mingi kõla välja meelitada,» kinnitab ta.
Kui tihti ta asju lõhub? «Enamasti ei lähe miski katki, aga mäletan ühte šõud, mis oli õnneks ühe mu hea sõbranna kodus. Lõhkusin ära neli ilusat Iittala disainklaasi. Pärast neljandat klaasi korjas ta järelejäänud klaasid laualt kokku, kuni ma muude asjadega edasi mängisin, ja kirus: «Pagana pihta, sa ei lõhu rohkem neid klaase!»» meenutab Tatu.
Ta ei pelga, et peaks köögiomanikele suuri summasid hüvitama. «Ma tean üsna hästi, milline löök võiks mingi eseme lõhkuda ja milline mitte või kuidas asju niiviisi kraanikaussi pilduda, et need katki ei läheks. Kui ka miski puruneb, siis puruneb see kunsti nimel. Köögiomanikud teavad mind esinema kutsudes, millega nad riskivad,» rõhutab trummar.
Lisaks kodumaale Soomele ja Saksamaale, kus ta praegu elab, on Tatu köögis musitseerinud Filipiinidel, Hiinas ja Portugalis. Kõige rohkem on end kööki pressinud 40 inimest. Tavaliselt on kuulajaid 15–20. Talle meeldib publiku lähedus: «Igatsen suurtel lavadel esinedes seda intiimsust ja vahetuid reaktsioone. Ühel kontserdil Helsingis ütles 85aastane vanahärra pärast esitust, et ta käis muusikat kuulates vahepeal justkui Indias rännakul. Kontserdiklubis või staadionil ei juhtu kunagi, et lõpetad mängimise ja kaks sekundit hiljem ütleb keegi sulle nii lähedalt midagi head.»
Esineb paarikümnele kuulajale
Tatu annab tänasest teisipäevani Jazzkaarel neli koduköögikontserti Kalamajas, Nõmmel, Kristiines ja Lasnamäel. «Tavaliselt on sõber või tuttava tuttav kutsunud mind külla esinema või on keegi soovituse peale või pärast kontserti minu käest küsinud, kas ma läheks ka tema kööki mängima. Festivalide puhul leiavad esinemiste jaoks köögi korraldajad,» räägib Tatu.
Kas ta nimetaks oma tantsulise rütmiga köögiriistamuusikat džässmuusikaks? «Kahtlemata. Džässi süda on improvisatsioon ja vaba ümberkäimine helidega. Džäss võib tänapäeval tähendada väga erinevaid asju.»
Peale sooloprojekti I Play Your Kitchen on Tatu mänginud trumme Soome eksperimentaalmuusikabändis Elifantree, 2012. aastal liitus ta Taani indigrupiga Efterklang kaheaastaseks tuuriks ja hiljuti asutas ta kolme Efterklangi liikmega uue improvisatsioonilise popansambli Liima. Oma teises ühemeheprojektis Blood on a Sampler trummeldab Tatu näppudega sämplerite peal ning mängib arvutist helisid manga multifilmidest, märulifilmidest, 60ndate Soome televisiooni reklaamidest ja koorilauluplaatidelt.
Milliseid hullusi on mees veel katsetanud? "Üks huvitavamaid kogemusi oli see, kui ma läksin ühel suvehommikul kell neli sõbraga metsa ja tal oli mikrofon kaasas, et musträsta laulu salvestada. Musträstal on väga meloodiline ja variatiivne hääl. Mul olid löökpillid kaasas ja mängisin linnuga dialoogi. See oli väga lõbus!" meenutab Tatu.
Jazzkaar toob üle 70 kontserdi 14 asulas
Eile alanud ja järgmise nädala lõpuni vältava Jazzkaare programmis on üle 70 kontserdi, mis kõlavad peale pealinna veel 13 Eesti paigas. Festivali peaesinejaiks on üks Ameerika edukamaid saksofoniste David Sanborn ja Grammyga pärjatud laulja Gregory Porter. Homsel tasuta kontsertide päeval saab Tallinnas Telliskivi loomelinnakus kuulata kaheksat koosseisu ning toimuvad varahommikune linnulauluekskursioon, hommikujooga ja džässiplaatide turg.
Kommentaarid