Ivo Linna teatrimeestele: "Kui te, kabajantsikud, tahate sellist hullust teha, siis eks te tehke!" (9)

Kui näitleja Raivo E. Tamm ja kirjanik Urmas Vadi rääkisid Ivo Linnale ideest tuua lavale tükk "Mina olen Ivo Linna", pidas laulja seda esiotsa sõnakõlksuks. Et aga mehed oma juttu ei jätnud, kostis Linna: "Kui te, kabajantsikud, tahate sellist hullust teha, siis tehke!" "Sellised ideed on lõbusad ja kentsakad, aga mis mul saab selle vastu olla, kui tahetakse nalja teha," muheleb Linna. "Loodan, et see on korralik must huumor. Mul pole miskit hirmu, las teevad, jumala pärast!"

Esimesed läbirääkimised Ivo Linnaga pidas Raivo E. Tamm. Sel lihtsal põhjusel, et ta tunneb teda. "Juhtus olema üks üritus, kus mina osalesin näitlejana ja Ivo lauljana," ütleb ta. "Lava taga läksin ta juurde sellest mõttest rääkima. Kui ma mõni aeg hiljem talle sama jutuga helistasin, hakkas ta naerma – oli lootnud, et kogu jutt on nali." Lugu oli aga naljast kaugel. Praeguseks on asi juba nii kaugel, et kirjanik Vadil on käed tööd täis lavastuse tekstiga, mis peaks plaanide järgi olema kui näitleja Tamme teekond laulja Linnana, mille jooksul ta elab uuesti läbi Linna ja Tamme elud, mis kulgevad paralleelselt nagu raudteerööpad. Samuti on laule ja sündmusi, kus nende kahe mehe elud kohtuvad nagu vanas vaksalis. Sellest, kuidas need kaks elu kohtuvad, Vadi jutustada ei taha.

"Sellega me annaks nagu magusa koore piima pealt ära," muigab ta. "See, mille pealt ma kirjutan, on kõik see, mis Raivo ja Ivoga seondub – laulud, mälestused, anekdoodid. Oleme käinud Ivol Muhu saarel külas ja teinud pikki intervjuusid. Seda materjali on üle kümne tunni." Tamme-Vadiga pikki vestlusi pidanud Linna lisab: "Eks me siin lobisesime jah, et aru saada, mis tüüp ma olen." Küsitlemisest pole pääsenud ka Tamm: "Vadi intervjueeris ka mind, nii et lavastusse tulevad minu loodki."

Vadi teksti, millest saab kahe-vaatuseline lavalugu, ootavad põnevusega nii Linna kui ka Tamm. "Eelmisel aastal käisin vaatamas Vadi näidendit Juhan Liivist," räägib Linna, et etendus "Kus sa oled, Juhan Liiv?", kus astus üles ka Tamm, avaldas talle muljet. "See oli parim tükk, mida olen teatrilaval näinud, sest selles oli vaimu ja väge. Nii et – tehku aga!"

Tamm aga, kes on "Nukitsamees 2" aegu pidanud esitama Vadi kirjutatud 20minutilist Kusti monoloogi, on vastu kahevaatuselist monotükki väga rahulik: "Pärast Kusti monoloogi ma enam ei karda, ehkki tollal monoloogi esitades oli mul tohutu hirm, kas suudan Vadi teksti sõna-sõnalt anda. Aga suutsin."

Kaks aastat laagerdunud idee

Pöörasepoolne idee, mis Linnat üllatas, sündis Vadi peas kaks aastat tagasi. Juhuslikult. Vaatas tema, kuidas Tamm Emajõe suveteatri lavastuses "Nukitsamees 2" Kusti monoloogi esitas, kuid märkas midagi muud. "Nägin hoopiski Ivo Linnat. Aga palju nooremat Ivo Linnat," meenutab Vadi, kes ei osanud pähe karanud nägemuse peale muud teha, kui sellest Tammele jutustada.

"Esietenduse peol läksin Raivo juurde ja rääkisin, et ta näeb väga Ivo Linna moodi välja, et mis ta arvab, kui ma kirjutaksin talle näidendi, kus ta teda mängib. Raivo läks selle mõtte peale põlema ja otsis taskust välja telefoni, kus tal olid pildid sellest, kuidas Ivo Linna tuli talle külla ja tõi Raivo just äsjarenoveeritud Žigulile mingid jubinad. Sain hetkega aru, et Raivo jaoks tähendab Linna midagi väga olulist. Ja sealt edasi olemegi selle mõttega ringi käinud, et Raivo E. Tamm on Ivo Linna. Ja nüüd suvel, kui Raivo saab 50, on viimane aeg see unistus teoks teha ja olla Ivo Linna."

Vadi tõdeb, et mõttega Linna-Tamme lavastusest on ringi käidud kaks aastat. "Esimene mõte oli teha see lavastus Ivo juubeliks. Toona oli kõik nii vaikne, Ivost polnud väga juttugi," mäletab ta. "Aga siis hakkasid korraga pihta igasugu tuurid ja juubelipidustused ning Ivo Linna oli korraga igal pool. Tundsime, et oleks vale selle lavastusega välja tulla just siis. See näeks välja selliselt, et poisid tahavad ka nüüd Ivo Linna tuules sõita. Aga siis tuli Raivol mõte, et teeme selle lavastuse hoopiski tema juubeliks."

Tamm otsustas laulutunde võtta

Kui Vadi märkas Tamme ja Linna sarnasust teatrilaval, siis laulja polnud seda tähele pannud. "Raivo rääkis mulle sellest, aga mina ise poleks selle peale tulnud, et me sarnased oleme," sõnab Linna, keda oli sinnamaani Benny Hilliga võrreldud. "Kord olin üllatunud, kui Tarmo Pihlap ütles mulle "Tere, Benny!"," meenutab Linna, kes esimese hooga ei taibanud, miks kolleeg teda heast peast Bennyks nimetab. "Ta ütles, ma olevat absoluutselt Benny Hilli moodi."

Väikesi sarnasusi iseenda ja Raivo E. Tamme vahel on Linna nüüdseks siiski täheldanud. "Olen näinud videot "Kuuskümmend viis", kus ta mind järele aimab ning seal võib aimata tõesti neid jooni ja pilku, mis 35.–40. aasta poole. Ju siis mingisuguseid ühiseid jooni meil Raivoga on. Naersin südamest, kui seda videot vaatasin – Raivo on suurepärane näitleja, teeb nappe liigutusi ning tabab mind väga hästi!"

Nappide liigutuste kohta, mida Linna Youtube’is nähtud video põhjal kiidab, ütleb Tamm, et talle kui näitlejale napid vahendid meeldivadki. "Ega selles lavastuses mingit akrobaatikat toimuma saa," kõneleb Tamm, kes on ka tüki "Mina olen Ivo Linna" kaaslavastaja. "Ma ei taha ka üldvoolu teed minna, mida teised monotükkidega teevad – et seistakse, jalad harkis, laval ja peetakse monoloogi. Meie lavastus on teistmoodi, sest ma ka laulan ning meil on laval bänd."

Laulmine tähendab Tammele seda, et tal tuleb koos Super Hot Cosmos Blues Bandiga Tartus usinalt harjutada ning ta kolib bändiproovide pärast ilmselt mõneks ajaks Tartusse. Samuti on ta ette võtnud laulutunnid Ele Sonni juures. "Esialgu arvasin, et läheb lihtsamalt, sest olen ju muusikalides kaasa teinud, aga olen käinud kahes bändiproovis ja tundsin, et ei saa hakkama – kõrgused on valed," tunnistab Tamm. "Ütlesin seda Ivole ka, ta hakkas naerma. Esialgu mõtlesime, et võtame lood oktav alla, aga siis kaob sealt pauer ära." Muusikalise poolega pingutamine Tamme aga ei peluta: "Mul ei ole töötegemise vastu midagi. Olen kohusetundlik ja maksimalist. Lati alt ei taha ma läbi minna."