AGASI VALGESSE MAJJA?: Hillary Clinton (67, vasakul) elas esimese leedina Valges Majas aastatel 1993–2001, kui tema abikaasa Bill Clinton (69, paremal) oli USA president. Pühapäeval andis Hillary Clinton ametlikult teada, et soovib tuleval aastal toimuvatel presidendivalimistel kandideerida.Foto: Reuters / Scanpix
Maailm
14. aprill 2015, 07:00

Barack Obama: Hillary Clinton oleks suurepärane president (1)

Demokraat Hillary Clinton teatas pühapäeval ametlikult, et ta soovib saada USA järgmiseks presidendiks. Praegune riigipea Barack Obama jõudis juba mõni tund enne ametlikku teadet öelda, et Hillary oli silmapaistev välisminister ning kindlasti saab temast suurepärane president. Vabariiklased reageerisid uudisele kampaaniaga: "Peatage Hillary!"

USA praegune president Barack Obama lahkub Valgest Majast 20. jaanuaril 2017. Tema järeltulija selgub 6. novembril 2016 toimuvatel valimistel. Hillary Clintoni ametlik kandideerimissoov andis valimiskampaaniale sisuliselt avapaugu. Ühena esimestest reageeris sellele tütar Chelsea, kes kirjutas Twitteris: "Ema, olen sinu üle väga uhke!"

Teine katse

Hillary Clintonile on see teine katse saada demokraatide presidendikandidaadiks. Esimest korda üritas ta saada demokraatide presidendikandidaadiks 2008. aastal, kuid jäi eelvalimistel alla Barack Obamale, kes võitis ka presidendivalimised. Kui 2008. aastal oli USAs aeg küps esimese mustanahalise presidendi valimiseks, siis Hillary Clintoni edu korral saaks USA esimest korda riigi ajaloos naispresidendi.

Praeguse seisuga on tähtede seis Hillary Clintonile soodne. Demokraatide leeris puuduvad tal ohtlikud vastaskandidaadid ning võit eelvalimistel peaks olema garanteeritud. Praegu on ta ka tublisti populaarsem vabariiklaste võimalikest kandidaatidest. Näiteks ekspresident George W. Bushi nooremat venda Jeb Bushi edastab Hillary Clinton 15 protsendipunktiga (55–40). Ameeriklased peavadki üpris tõenäoseks, et valimispäeval lähevad vastamisi demokraat Hillary Clinton ja vabariiklane Jeb Bush. Neist viimane ei ole veel ametlikult kandideerimisest teatanud, kuid andis juba mullu detsembris selgelt mõista, et kaalub niisugust võimalust väga tõsiselt.

Hillary Clintonile tuleb kindlasti kasuks tema tuntus. Ta tunneb juba praegu Valget Maja hästi. Oli ju tema abikaasa Bill Clinton president aastatel 1993–2001. Samuti oli Hillary Clintonil Valgesse Majja sageli asja aastatel 2009–2013, kui ta töötas Barack Obama valitsuses välisministrina.

Eelolev valimiskampaania kujuneb eeldatavalt hirmkalliks (2,5 miljardit dollarit) ning poliitikaekspertide hinnangul suudab demokraatide leeris vaid Hillary Clinton vajaliku raha kokku saada. Kindlasti võib Hillary Clinton loota ka oma abikaasa Bill Clintoni tugevale toetusele ja abile. Viimane on hoolimata Monica Lewinsky afäärist vaieldamatult üks armastatumaid presidente USAs.

Muret valmistab Obama nõrkus

Samas leidub neidki, kes peavad Hillary Clintonit presidendiameti jaoks liiga vanaks. Tõsi, valimispäeval on ta juba 69aastane, kuid ka Ronald Reagan oli presidendiks saades sama vana ning jäi ametisse koguni kaheks tähtajaks. Fakt on aga kindlasti see, et eelseisvad presidendivalimised on Hillary Clintonile viimane võimalus. Lüüasaamise korral võib unistuse koos Bill Clintoniga Valgesse Majja tagasi pöörduda igavesti maha matta, sest neli aastat hiljem oleks tõesti juba liialt vana.

Hillary Clintoni üks põhiprobleeme on praeguse presidendi Barack Obama nõrkus. Tal tuleb enda poole võita needki valijad, kes 2008. ja 2012. aastal valisid Barack Obama, kuid tänaseks on temas pettunud.

Hillary Clintoni vastu räägib presidendivalimiste senine ajalugu. Pärast seda, kui 1951. aastal piirati presidendi ametiaeg kahe nelja-aastase perioodiga, on pärast kaks perioodi valitsenud presidenti tavaliselt võitnud teise partei esindaja. Tõsi, ühe erandiga: kaks perioodi võimul olnud vabariiklasele Ronald Reaganile järgnes samuti vabariiklane George H. W. Bush.

Halvasti mõjus Hillary Clintonile hiljutine meiliskandaal. Nimelt selgus, et ta oli välisministrina kasutanud tööasjade ajamisel isiklikku e-posti aadressi. Kriitikud väidavad, et ta püüdis nõnda oma tegutsemist varjata.

Hillary Clinton ütles, et ta kasutas oma erameiliaadressi lihtsalt mugavuse pärast. "Oleks olnud parem, kui ma oleksin kasutanud teist meiliaadressi, kuid tollal ei tundunud see olevat probleem," tunnistas ta.

Hillary Clintoni toetusprotsendid läksid seejärel pisut alla, kuid valimisteni on veel piisavalt aega.

Hillary Clinton kavatseb lähinädalatel külastada mitut eelvalimiste seisukohalt olulist osariiki, näiteks Iowat ja New Hampshire’i. Esimene suurem valimiskoosolek on planeeritud maisse.

Juhtivad vabariiklased reageerisid Hillary Clintoni kandideerimissoovile karmi kriitikaga. Jeb Bush kuulutas videol: "Me peame tegema Obamast ja Clintonist paremat välispoliitikat. Nende välispoliitika on kahjustanud suhteid meie liitlastega ja tugevdanud meie vastaseid."

Vabariiklik partei asus veebileheküljel koguma toetusallkirju kampaaniale: "Peatage Hillary!" Kiiresti hakati levitama ka sama tekstiga kleepse.

Toetust ruttas Hillary Clintonile avaldama Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Ta ütles, et loomulikult otsustavad ameeriklased ise, kelle nad endale presidendiks valivad, kuid Hillary Clinton oleks kindlasti hea president, kes tunneb Euroopat ja mõistab siinset mõttemaailma.