KUULUS HABE: Hardi Tiidus (8. XI 1918 – 21. III 1999) oli tuntud oma habeme poolest. «Ükskord ajas ta selle aga maha ja tuli sileda lõuaga telesaatesse «Kes keda?»,» meenutab toonane kolleeg Siim Kallas. «Ta oli niivõrd tundmatu näoga, et sealsamas stuudios inimesed imestasid: kes see mees on, kas Tiidust täna polegi?» Foto: ARNOLD MOSKALIK (ERR)
Inimesed
13. aprill 2015, 07:00

Siim Kallas: Hardi suutis tähestiku järjekorras üles loetleda USA kõik osariigid (16)

"Ega Hardi nüüd kõike ka teadnud. Tema meelisütlemine raske küsimuse kohta oli ikka: "Vaat see, mis ma elu aeg olen tahtnud, on nüüd käes – seda asja ma ei tea!"," meenutab legendaarset mälumängurit Hardi Tiidust kolleeg ja sõber Siim Kallas.

Gustav Adolfi gümnaasiumis peeti eile kooli vilistlase Hardi Tiiduse mälestuseks gümnaasiumidevaheline mälumängu finaal, kus just Siim Kallas tegi žürii esimehe tööd.

"Ta oli unikaalne nähtus: universaalsete teadmistega entsüklopedist," iseloomustab Siim Kallas ammulahkunud kaasmälumängurit Hardi Tiidust.

Paljulugenud Tiidusel oli mastaapne silmaring, aga lisaks treenis ta ka oma aju. "Ükskord demonstreeris Hardi, kuidas ta suudab tähestiku järjekorras üles loetleda Ameerika Ühendriikide kõik osariigid," mäletab Kallas. "Ta kogu aeg kasutas niisuguseid võtteid mälu korrastamiseks."

Süstematiseeritud laialdased teadmised võimaldasid Tiidusel vastuseid, mida ta ei teadnud, tuletada. "On ka niisuguseid mälumängijaid, kes vastust küsimusele kas teavad või ei tea – ja kõik! Aga Hardil olid olemas nii teadmine kui loogika," kinnitab Kallas. Valdkond, kus Tiidus võis une pealt teistele giidiks hakata, oli muidugi tema suur armastus antiik. "Sel teemal oli ta Eestis üks kõige paremaid," veenab ka Kallas.

Mis mees tõlkija, kauaaegne raadio- ja teletoimetaja ning mälumängur Hardi Tiidus muidu oli?

"Ta oli paras naljamees," ütleb Kallas kõigepealt.

Ja jätkab siis: "Ühest küljest püüdis ta olla nõukogude võimule lojaalne – ta oli ju üks laskurkorpuse sümboleid, laskurkorpuse üritustel oli Tiidus alati kohal, kandis mundrit ja laulis, nii et ta oli ka selle inimesterühma jaoks väga tähtis nähtus.

Ma arvan, et ta sisemiselt tahtis uskuda, et see on hea süsteem, aga tema terav pilk märkas kõiksugu asju, mis selle uskumusega kokku ei läinud. Omavahelises jutuajamistes ironiseeris ta maksva korra üle nii et vähe polnud. Aga, jah, ta püüdis seda teha mitte avalikult ja konfrontatsioonilisel moel."

Tiiduse iroonia kumas siiski läbi ka tema esinemistest laiema publiku ees ja see ei jäänud muidugi kõrgetele parteilastele märkamata.

"Selles mõttes oli Hardi natuke Eino Baskini moodi, et ta oli ülipopulaarne, aga ametlikku tunnustust talle väga palju ei jagunud," muigab Kallas ja räägib, kuidas sõbrad Tiiduse mingil ümmargusel tähtpäeval aasisid, et miks võimud ei kipu talle kuidagi tiitleid andma. Tiidus ei jäänud muidugi vastust võlgu. "Hardi ütles selle peale lause, mida ma olen hiljem palju kasutanud: "On väga tore, kui inimese nimel on tiitel, aga veel parem on, kui inimese tiitel on tema nimi"," tsiteerib Kallas.

Humoorikas, tark ja demokraatliku mõttelaadiga Tiidus oli hea kamraadi Kallase sõnul loomult pehme natuur, kes tahtis kõigiga hästi läbi saada ja enamasti see ka suurepäraselt õnnestus.

"Tema ei norinud kunagi kellegagi mingit tüli. Aga mis teda põhimõtteliselt kogu aeg ärritas, oli rumalus ja nõmedus – niisuguseid asju pani ta väga täpselt tähele ja ütles nende kohta oma arvamuse välja," meenutab Kallas.

Gustav Adolfi gümnaasiumis võisteldi Tiiduse auks

Eile toimus Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) korraldatud I üleriigilise gümnaasiumidevahelise mälumängu "UUS HÕBE" finaal. GAG vilistlase Hardi Tiiduse ehk Vana Hõbe auks ja mälestuseks ellu kutsutud võistluse žürii esimees Siim Kallas tunnistas parimaid autasustades: "Küsimused olid rasked, aga teati asju, mis olid meilegi üllatuseks!"

Võistluse võitis korraldajakooli GAG meeskond, kes sai auhinnaks reisi Rooma ja Vatikani. Teise koha saavutas Rocca al Mare kool, kelle mälumängurid lähevad auhinnareisile Rootsi. Kolmandaks tunnistati Tallinna 21. kool, kelle võistlejad said preemiaks sõidu Soome.

Kes tõlkis eesti keelde "Ahvide planeedi"? Aga raamatu "Üks päev Ivan Denissovitši elus"?

Siim Kallas, milline on hea mälumänguküsimus?

Hea mälumänguküsimus on see, mille vastus on teada, aga te ei pane küsimust ja vastust kokku! Selliste küsimuste juures on äratundmisrõõm ja mõnu välja tuletatud vastusest kõige suurem. No näiteks: kes oli see mees, kes osales polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonil, aga kes Tolli sõnul valis kahjuks teise ala.

See oli ju kuulus valgekaartlane…

…no just, admiral Koltšak! Vastuse väljamõtlemiseks peab tegema kaks tuletust. Esiteks: mida tähendab, et osales ekspeditsioonis, aga valis teise ala – no siin saab kõne all olla ainult merevägi. Teiseks peab ta olema tuntud inimene, muidu ju teda ei küsitaks. No ja tuledki Koltšaki peale. Seda on peetud läbi aegade üheks paremaks küsimuseks.

Ma kasutan juhust ja küsin analoogse küsimuse vastu: kes tõlkis prantsuse keelest eesti keelde raamatu "Ahvide planeet", see ilmus sarjas Mirabilia.

Olete kindel, et prantsuse keelest? Kas Lennart Meri valdas prantsuse keelt nii palju?

Lennar Meri on õige vastus!

Muide, kui te tahate veel paremat sellesuunalist küsimust, siis: kes tõlkis eesti keelde Solženitsõni romaani "Üks päev Ivan Denissovitši elus", mis on raamatuna ilmunud ainult Eestis? Mul on veel tõlkija autogrammiga eksemplar. Kah Lennart Meri!