Mina ka suutsin kõik USA osariigid üles lugeda. Tänu sellele võitsime 1 punniga üht suurkooli võistkonda ja jõudsime TV finaali. Tiidusega sai mitu korda malet stuudio eesruumis või kohvikus mängitud. Temal oli lihtsalt asjarmastaja tase, mul aga koolinolgina juba 1.järk. Ilusad mälestused praeguse tühjuse asemel peas.
Aga kas keegi teab seda Eesti meest, kes oli Solženitsõni kaasvang ja kelle juures käis kirjanik Eestis üksikasju täpsustamas ja vanu mälestusi meenutamas enne seda, kui ilmus Solženitsõni romaani "Üks päev Ivan Denissovitši elus"? Muideks on ta ka Eestis raamatu välja andnud mees!
teadmiste poolest võid olla lausa kõndiv entsüklopeedia, kahjuks ei tee need teadmised veel kellestki normaalset inimest ega pohu hinge sisse. arvutil on ka teadmised, oi oi kui palju. ja mis siis. siimukesel samuti head mälumänguajud, aga mis inimene ta on? ei mingi.
Küll nüüd ikka kiidavad teineteist...13. aprill 2015, 08:35
Miks sai sellisest "ajugeeniusest"nõukaajal vihatud tsensor Eesti TV-s ja nooremast poisist supervaras?Esimene on mõistetav - vanastpeast läksid taadil kõik hümnid ja osariigid sassi.Teist saab mõista - et hästi varastada, on vaja tõesti selget ja vahedat ajutegevust.
Need suudab igaüks omandada 5 minutiga,kui juhtuvad ajud olema.Kõikide riikide hümnide mängimine klaveril,on juba teine tase.Mõnest hümnist mitu versiooni.Lapsepõlvest mäletan,et väga muhe papi oli ja vanematele tema saated ka huvitavad.
Siimul on ikka mäluga tõesti pahad lood - Lisaks VEB Fondi ja R-Hooldus eteemalistele mäluaukudele ei mäleta ta ka seda, et "Üks päev Ivan Denissovitsi elust" ei ole romaan, vaid jutustus.
KOMMENTAARID (16)