Henn Latt läks 1988. aastal omaalagatuslikult Venemaale sellesse haiglasse,kus Eesti Vabariigi president Konstantin Päts elas oma viimased elupäevad.Foto: Arno Saar
Inimesed
11. aprill 2015, 09:07

Kuidas jõuti president Pätsi säilmeteni? (6)

Ajaloolane Küllo Arjakas: "Selleks korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) suvel 1989 ja 1990 ekspeditsioonid Venemaale. Buraševo kalmistul avati 46 hauda ja alles siis õnnestus presidendi arvatavad säilmed leida. Põhjaliku ekspertiisi järel toimus oktoobris 1990 ümbermatmine. Esmased eeltööd aga tehti 1988. aastal.

Ettevõtmisega oli õnne, sest Venemaa piiri sai vabalt ületada, tänu glasnostile oldi seal abivalmid – jättes välja võimude surve 1989. aasta suvel, õigel ajal võeti videosse Pätsi raviarsti dr Gusseva tähelepanekud. Ta suutis 1988. aastal kepiga kõndida kalmistule ning lokaliseerida arvatav matmiskoht, selles küll veidi eksides.

Aeg Eestis oli ettevõtmiseks sobiv: püsis huvi lähimineviku vastu, Pätsi peeti omariikluse sümboliks.

Olin 1988. aastal EMS-i vastutav sekretär. Saime asjast teada 19. oktoobril l988 ajalehest Edasi, kus kirjutati: "Grupi eru- ja reservohvitseride ülesandel lähetati Kalinini linna erualampolkovnik Valdur Timusk ja reservmajor Henn Latt, kellele tehti ülesandeks pikema aja vältel kontrollida senikogutud andmete tõepärasust Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi elust pärast 1940.a. suve".

Mis oli eruohvitseride motiiv? Nad ise nimetasid mõni nädal hiljem oma eesmärkidena sõjaveteranide õiguste kaitset, juutidevastaste kuritegude uurimist ning et "tahame taastada Anton Irve head nime eesti rahva silmis".

Mida arvata? Mõni eesmärk on arusaadav. Aga kelle jaoks oli sügisel 1988 kapten Irvel halb nimi? Huvi Pätsi vastu põhjendati tema resoluutse tegevusega 1934. aastal, mis hoidis Eestis ära fašistliku riigipöörde. Lisati, et nad tunnevad "inimlikku soovi kasvõi kuigivõrd heastada seda ülekohut, mida Eesti Vabariigi presidendile meie parteikaaslaste poolt omal ajal tehti". Lühidalt – mõni tegutsemismotiiv jäi arusaamatuks, Pätsi säilmete osas tegi tandem Timusk-Latt tõsist tööd.

Mõlemast mehest teadis EMSi juhatus vähe. Nad olid olnud tööl KGB-s. Timusk avaldas veel 1989. aasta algul koos Edgar Spriidiga Edasis artiklite seeria, õigustades hävituspataljonlaste tegevust 1941. aastal Järvamaal. Timuskit märgati Interliikumise avalikel üritustel.

EMS-is suhtusime neisse ettevaatlikult, mööndes, et Pätsi säilmete otsingutel tegid head tööd. Otsekontakti meil ei olnud ja ainus ühendav lüli EMS-i ja KGB eruohvitseride vahel oli Matti Päts."