Kuidas endised KGB ohvitserid Pätsi hauda otsisid (6)

"Tegime seda kõik oma kulu ja kirjadega, algusest lõpuni," ütleb Latt, kes töötas KGBs 1963–1980 (pärast lahkumist jäi ta ilma sõjaväepensioni õigusest).

"KGB ei olnud sellega seotud, Moskvast ei tulnud mingit käsku. See oli meie enda tahtmine. Seda oleks võinud teha iga inimene, kellel oli tahtmine analüüsida, mõelda, otsida andmeid, tegelda selle probleemiga ja minna. Meil õnnestus."

Oli aasta 1988, oli rahvusliku ärkamise, vaimustuse aeg. Latt meenutab, kuidas Trivimi Velliste küsis lauluväljakul peetud kõnes, kuhu on stalinistid peitnud meie kunagised riigijuhid – me tahame nende haudadele lilli viia. Sestap tekkiski Latil mõte välja selgitada, kus on Pätsi viimne puhkepaik.

Latt sai vana sõbra Timuskiga kokku ja ütles: "Valdur, lähme nüüd, vaatame, proovime leida Pätsi hauda."

Sõiduraha tuli neil endal siit-sealt kokku kraapida, Latt käis koguni turul oma kartulit, tilli, porgandit jms müümas.

Seejärel pani ta oma Moskvitšile hääled sisse ja sõit avastusretkele võis alata. Kõik võttis aega, oli palju kohtumisi, kokkusaamisi, inimestega suhtlust.

Lõpuks jõudsid nad Tverist 15 kilomeetri kaugusel asuvasse Buraševo külla. Seal asus psühhoneuroloogia haigla, mille üks patsiente oli olnud Konstantin Päts.

Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti Ksenija Gussevaga. "Ta oli 82—83 aastat vana, intelligentne inimene, fenomenaalselt hea mäluga," meenutab Latt.

"Gusseva rääkis, et kui Päts haiglas suri, läks ta peaarsti juurde ja ütles, et meil suri Eesti vabariigi president, me peaksime teda matma teistmoodi."

"Aga nüüd oli vähemalt fakt kindel – ta oli selles haiglas," ütleb Latt.

Dr Gusseva kirjeldas neile Pätsi matuseid, suutis kepiga kõndida kalmistule ja näidata presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik mees.

Eestisse naastes andis Latt video presidendi pojapojale Matti Pätsile. "Sellega lõppes meie osa ära. Me andsime ligilähedase matmispaiga ja tänu muinsuskaitsele viidi asi edasi. Igaühel on selles oma osa. Kuid kõige tähtsam on see, et on leitud," räägib Henn Latt.

Eesti muinsuskaitse selts korraldas suvel 1989 ja 1990 ekspeditsiooni Venemaale. Buraševo kalmistul avati 46 hauda ja alles siis õnnestus presidendi arvatavad säilmed leida. 1990. aasta 22. juunil kaevati säilmed välja ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud on Konstantin Pätsi põrm. Põhjaliku ekspertiisi järel toimus sama aasta 21. oktoobril ümbermatmine perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.