Jalmar Vabarna: poole tunni pillimängu kohta tegin kolm tundi jooksu (3)

"Lootsin, et minu meeskonda satuvad inimesed, kes pole jooksmisega enne tutvust teinud. Aga nagu nimme: üks oli Valdo Jahilo, kes on vana maratonijooksja. Ja siis veel kehakultuuri õppiv Rahel Allas!" räägib Jalmar Vabarna oma viimatisest ponnistusest – neljatunnisest sportimisest, mille käigus läbiti 28,6 kilomeetrit.

Täpsemalt on Vabarna alaks rogain, omalaadne segu jooksust ja orienteerumisest, kus peab kontrollaja jooksul läbima võimalikult paljusid kontrollpunkte.

Kontsert metsa sees

"Pistma ei hakka mitte kunagi lõpus, vaid just alguses!" tunneb Vabarna hästi kestusspordi iseärasusi.

Eriti siis, kui ei oska korralikult valmistuda. "Jõin hästi palju vett, siis veel paar võileiba, kaks banaani ja natuke pähkleid," kirjeldab Vabarna spetsiaalmenüüd, millega valmistas end ette oma viimase aja suurimaks sportlikuks väljakutseks.

Lõpuaeg oli neli tundi. "Millest viis minutit oli kõndi ja pool tundi ukulelele," täpsustab muusik.

Nimelt oli Vabarna kaasjooksjate rõõmuks korraldanud muusikalise vahepala – lasknud joogipunkti tarida pilli, mille abil neile mõni akord selgeks õpetada.

"Nii pikka vahemaad ma vist polegi pärast tippspordi hülgamist jooksnud," mõtiskleb endisest spordipoisist Vabarna.

Veel keskkooli lõpus oli ta tõsine tegija: käis orienteerumas nii Venemaal kui Šveitsis, nii suuskadel kui muidu. Parimad tulemused kahekümne seas tulid just idanaabri juures.

Kui sisestada Vabarna nimi otsingumootorisse, leiab igaüks veel praegugi tulemuse: suusaorienteerumise juunioride MMil meeste kategoorias 15. koht.

Tegi tippsporti

Siis lõppes kool ja algas Viljandi kultuuriakadeemia. Veel alguses üritas muusik kahel rindel rebida, kuni tuli teha valik – kas sport või muusika. "Esimese kursuse poole peal lihtsalt ei jõudnud enam kõike, trenniminekust koju tagasitulekuni kulus üle poole päevast."

Teine argument: orienteerumine pole lihtsalt ala, millega oleks võimalik ära elada. "Rohkem kulutad reisimisele ja varustusele, kui võiks auhinnaks saada."

Pole eeldada ka erilist publikuhuvi – kuidas sa annad edasi erutavat telepilti sellest, kuidas mitukümmend inimest mööda laia metsa ringi jooksevad?

Enese liigutamisel on Vabarna jaoks veel üks äärmiselt praktiline põhjus: hea füüsiline vorm väljendub ühtlasi heas lavavormis. "Lava peal on ju ka omamoodi sundasend kogu aeg," sõnab ta.

Lisamotivatsiooni annab talle üks lapsepõlvemälestus. Ema kord naljatas, et noh, nagunii lähed kunagi paksuks. "Ju ma olen nimme üritanud tõestada vastupidist!" arvab Vabarna.

End ka vahepealsetel aastatel jõudumööda vormis hoidnud Vabarna ütleb, et üle pole ta seni pingutanud ja kurnatusest oksendanud ka mitte.