Olen näinud-kuulnud, kuidas gluteenitalumatu inimene sõimab teenindajat, sest see ei tea tema haigusest mitte midagi ning sellepärast, et toitlustusasutuses pole TALLE sobivat toitu. Ma olen näinud ratastoolis oleva inimese silmades vihalõõma rõõmsalt ringi jooksvaid lapsi vaadates. Omades sellist elukogemust, ei saa ma aru, milline uss Teid salvanud on?
KOMMENTAARID (2)