Kas Eestis võiks valmida meie oma "Sild"? (16)

Kui 2011. aastal valmis Taani-Rootsi koostööna seriaal «Sild», ei näinud selle loojad ilmselt julgemates unistusteski, et nende tööst saab ülemaailmne hitt. Sisult sarnase sarja on vändanud ka Ameerika, Briti ja Prantsuse seriaalitegijad.

Originaallugu algab sellega, et Rootsit ja Taanit ühendava Öresundi silla keskelt, täpselt riigipiirilt, leitakse omapärane kaksiklaip, mille ülakeha kuulub tuntud Rootsi poliitikule, alakeha Taani prostituudile. See on vaid sotsiaalkriitilise sarimõrtsuka esimene töö, millele järgneb tapalaine. Juhtumit hakkavad harutama kaks vastandlikku uurijat: karmi koega Saga Norèn (Sofia Helin) Malmöst ja pehmema loomuga pereisa Martin Rohde (Kim Bodnia) Kopenhaagenist.

Kaks aastat hiljem tõi Ameerika telekanal FX Diane Krugeri ja Demiàn Bichiriga peaosas ekraanile loo sellest, kuidas poolitatud laip leitakse Texase El Pasot ja Mehhiko Ciudad Juàrezi ühendavalt sillalt. 2013. aastal tulid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa lagedale oma versiooniga, kus veider laip ilmub välja kaht riiki ühendavast veealusest tunnelist – sellest tulenevalt on sarjagi nimi «Tunnel».

Kas ka Eesti võiks krimisarjast enda variandi teha? Sobiks ju Narvat ja Jaanilinna ühendav Sõpruse sild suurepäraselt sündmuspaigaks.

Ken Saan: olen soomlastega ühisest sarjast rääkinud

Ken Saani sõnul tuleks sellise sarja filmimine kõne alla pigem Eesti-Soome riigipiiril ja ta on põhjanaabritest produtsentidega seda ideed ka arutanud. "Kavas oli käivitada lugu, mille süžee toimuks Tallinna ja Helsingi tunnelis juhul, kui selle ehitus saaks kindla plaani," selgitab telemees. Seni on Soome lahte läbiv tunnel jäänud vaid mõtteks, sellele pole õnnestunud eurotoetust saada.

"Ehkki tegemist poleks sündmustega Eesti-Vene piiril, oleks Venemaa kindlasti sarjas sees. Selle loo jutustamine aitaks maailmas tutvustada meie omapärast olukorda, kui luua intellektuaalne James Bondi lugu, mis rulluks lahti siin- ja sealpool Soome lahte," kujutleb produtsent. Saan leiab, et praeguses poliitilises seisus oleks Venemaaga raske koostööd teha. "Kõik Venemaa telekanalid on Kremli käpa all ning vaevalt, et sealne televisioon on huvitatud sellesse projekti panustamisest ja selle eetris edastamisest," kahtleb ta.

Toomas Kirss: venelastega koostööks ei saa fondidest toetust

"90ndatel, kui me tegime "Salmoneid", siis tahtsid venelased väga meiega koostööd teha. Aga siis ma ütlesin: ei, ei, ei! See oli oma lollus," kahetseb kogenud sarjategija Toomas Kirss, et aeg, kui koostöö venelastega olnuks mõeldav, on käest lastud. "Siis avanes riigipiir läänemaailma ja me tahtsime koostööd teha soomlaste, rootslaste ja ameeriklastega," meenutab ta.

Kirss leiab, et poliitiliselt pingestatud läbisaamisest hoolimata oleks idanaabriga selline sari tegelikult menukas ja koostöö Vene näitlejatega oleks suur pluss. "Ma usun küll, et see pakuks nii Eesti kui ka Vene vaatajale huvi. Venemaal on head sarjad ja mulle meeldivad ka väga Vene näitlejad – see on hoopis teine tase. Ameerika näitlejad on pealiskaudsed, aga Vene näitlejad, kes on ennast üles töötanud Stanislavski (kuulsa lavastaja ja teatriuuendaja Konstantin Stanislavski – toim) süsteemi järgi, lähevad rolli sisse ja mängivad seda hingega. Hoolimata sellest, et Hollywoodi filmid on vallutanud turu ja käib üks suur USA propaganda, on nende näitlejad siiski hästi nõrgad," kõrvutab Kirss.

Samas on ta kindel, et sellise suurprojekti elluviimine oleks rahaliselt üsna keerukas. "Eesti riigilt ei saaks me sellise seriaali toetamiseks ühestki fondist raha, sest kõik, mis on seotud Venemaaga ja tuleb sealt, on ju halb," on Kirss skeptiline.

Raivo Suviste: kvaliteetsete sarjade jaoks on raske raha leida

"Mulle väga meeldivad seda tüüpi sarjad. Need on väga hästi tehtud ja ajavad lausa kadedaks," kiidab produtsent Raivo Suviste Skandinaavia seriaali. Ta on veendunud, et meie oma "Sild" pakuks inimestele kindlasti huvi ja seda oleks ka põnev teha.

"Koostöö venelastega on muidugi võimalik. Kokkupuutepunkte vene ja eesti kultuuri vahel on ju palju. Oleme aastaid tagasi arutanud ka Soome kolleegidega koostööprojekte, kuid kahjuks ei ole need jutuajamised kaugele jõudnud," tõdeb Suviste. Ta kardab, et "Silla" sarnase suurejoonelise sarja teostus jääks ressursside taha. "Eesti on krimisarjade tootmiseks liiga väike riik – meil on raske leida selliste kvaliteetsete sarjade jaoks vajalikku raha," kurdab mees, kel endal krimisarjadest ette näidata "Ohtlik lend" ja "Kättemaksukontor". Suviste sõnul peaks rahastus tulema partneri poolt.

Kadri Kõusaar: film tuleks odavam kui seriaal

Skandinaavia filmide austaja ja režissöör Kadri Kõusaar, kes plaanib oma uue filmi «Põhjala instinkt» üles võtta Rootsis ja Eestis, usub, et Eesti ja Vene koostööprojekt oleks kindlasti teostatav. «Miks mitte. See on lihtsalt дела техники. Enamik filme on nagunii paljude riikide koostööprojektid. Soomlastega on lihtsam, sest see on rohkem sisse sõidetud tee. Samas, kui stsenaarium eeldab Vene-Eesti koostööd, siis ei näe ma ka probleemi.

Üks asi on inimeste ja ettevõtete omavaheline suhtlus ja koostöö, ning hoopis teine asi on riikide jahedad suhted valitsuse tasanditel,» selgitab Kadri.

«Ma arvan, et pole hea mõte kopeerida selle Taani-Rootsi seriaali motiivi, et kuritegu toimub täpselt kahe riigi piiril. See oleks idee liigne kordus. Küll aga võiks olla mingi tegelane või tegelased, näiteks abielupaar või äripartnerid, kellest üks pool on pärit Eestist ja teine Venemaalt, ning siis saaks kaasata mõlema riigi esindajaid,» arutleb Kõusaar. Hiljuti Eesti-Vene piiril aset leidnud Eston Kohveri juhtum oleks tema meelest filmi väärt lugu. «Kõik on mõeldav, kui on korralik stsenaarium ja korralikud tegijad. Samas oleks filmi odavam teha kui pikka seriaali,» toonitab Kõusaar.

Martin Algus: koostöö Venemaaga oleks põnevam kui Soomega

Stsenarist ja produtsent Martin Algus usub, et sellise sarja tegemisele on mõelnud nii mõnigi Eesti produtsent. "Praegu on paraku suhted Venemaaga väga keerulised. Veel aastaid tagasi, enne kui Venemaa ja Ukraina suhted läksid kriitiliseks, oli Venemaa arvestatav valik," arutleb ta. "Ehkki meie televaatajatele pakuvad huvi jant ja nali ehk kergem meelelahutus, usun ma, et ka tõsisem sari võiks neile huvi pakkuda juhul, kui see on hästi tehtud. Narva sild sobiks sellise sarja filmimiseks ideaalselt, sest see looks sarnaseid tingimusi originaalsarjaga," arvab Algus. "Samas on praegu sellise koostööprojekti tegemine Venemaaga raskem kui Soomega, ehkki ka palju põnevam, sest Venemaa on tulisem koht ja see aitaks püstitada teravamat teemat," selgitab ta.

Kas oma versioon trumpab originaali üle või jääb igavaks koopiaks?

Nii esialgne Taani-Rootsi "Sild" kui ka sellel põhinevad seriaalid pakuvad vaatajale kahte pinevat liini, mille kulgu jälgida: esiteks sarimõrtsukas ja tema motiivid, teiseks kahe mõrvajuurdluses koostööd tegeva riigi erinevused ja uurijate keerukas läbisaamine.

Filmiuudistesaidi Indiewire hinnangul suutis USA telekanal FX mõrvariliini kujundada märksa põnevamaks kui originaalsarjas. Ameerika seriaalis tutvustatakse mõrtsuka isikut varem ja tema seos teiste osatäitjatega on selgem. Sarjategijad väntasid pisikese tütarsarja "Ameerika sillad", milles tapja motiivid iga mõrva puhul üksikasjalikult paljastatakse.

Skandinaavia originaalversioon keskendub põhjalikult mõrtsuka sotsiaalkriitilisusele: mõrvade kaudu juhib tapja tähelepanu viiele sotsiaalsele tõele. Ameeriklased paljastavad sündmuste arenedes, et tegelikult on tapjal palju isiklikumad motiivid. Samuti keskendub Ameerika-Mehhiko versioon erinevalt originaalist narko- ja muule salakaubandusele ning illegaalsele immigratsioonile, mis Põhjamaade puhul nii terav teema ei ole. FX plaaninud küll esialgu paigutada laiba Ambassadori sillale, mis ühendab USA linna Detroiti ja Windsorit Kanadas, kuid USA lõuna­piiril pidevat kõneainet pakkuvad pinged ahvatlesid tiimi enam.

Briti-Prantsuse versioonis "Tunnel" on laibakoht küll erinev, ent muidu on tegevustik äärmiselt sarnane algse seriaaliga. Mõlemad sarjad on kakskeelsed – kumbki uurija räägib oma emakeeles. Ameerika "Sillale" on aga ette heidetud seda, et Mehhiko tegelaskujudki suhtlevad omavahel enamikus inglise keeles, mistõttu on kohati raske aru saada, kus tegevus parasjagu toimub.

"Tunnelit" jällegi on kritiseeritud kui originaali igavat koopiat. Indiewire pakub, et brittidel ja prantslastel on olnud raskem Rootsi-Taani algprojekti taustal omanäolisena esile tõusta, sest kultuurid on liiga sarnased.