Defitsiit – müstika, kus poest polnud midagi saada, aga kõik kusagilt ikkagi said (73)

Ega nõukaaegsetes peldikutes polnud tavaliselt mingisugust paberit.Paber pidi endal kaasas olema olgu ta siis ajaleht või kapsaleht.Aga vetsupaberit polnud seal kindlasti.

kuskil ligi seitsekümmend tuhat vaest nälgivat last ning veel näljasemad nende vanemad,mida nõuka ajal polnud.KINDLALT EDASI koos kaltsunukuga.

kuskil ligi seitsekümmend tuhat vaest nälgivat last ning veel näljasemad nende vanemad,mida nõuka ajal polnud.KINDLALT EDASI koos kaltsunukuga.

kuskil ligi seitsekümmend tuhat vaest nälgivat last ning veel näljasemad nende vanemad,mida nõuka ajal polnud.KINDLALT EDASI koos kaltsunukuga.

defitsiit oli siis ja on ka praegu.
siis oli defitsiit mingitest konkreetsetest kaupadest.
täna on defitsiit kõige universaalsemast kaubast - rahast.
ja lahenduski on sama - kui midagi ei ole saada, siis kuidagi kusagilt ikka saab - susserdati siis ja susserdatakse nüüd, vahet ei ole.

Ajaleht maksis 2 kopikat. 1 tunni palk 1+- rubla oli 50+- ajalehte.
Aga 2 euro 70 sendi eest saab mitu ajalehte 1,.. 2? Peldikupaberit saab 8 rulli!

Ajalehed vaid kallivõitu, igaüks ei jaksa osta!

raamatukauplustes oli müügil valge kirjapaber, meie pere ostis sealt. Kes ei otsinud olukorrast lahendust, pühkis tõesti kobrulehega.

nüüd on köiki asju hirmsasti saada aga inimesed jooksevad pööraselt poe uksest sisse nagu hundi kari nüüd ju uus põlvkond kas ikka kardavad millekist ilma jääda jaärge hakkake laulma et vana mutid javenekad vaadake selge silmaga ja näete et daamide käes on seal võim eided ammu ei lähe sinn a tormama ega konte murdma jutt hulludest päevadest kui mõni aru ei saanud

Oberstdorfi MM oli 1987, mitte 1989.
Aga muidu... praegu on inimene inimesele hunt, ENSVs aga - seltsimees hunt! Siin on suur vahe :P

Inimeste tsivilisatsioon on vähemalt 6000 aastat vana, WC-paber on viimase 100 aasta leiutis.
Mitte ükski maailma vägevatest, ei Aleksander Suur, Rooma- ja Hiina keisrid, Napoleon jne pole oma silmaga WC-paberit näinud :)

Osa lapsevanemaid jõi kõvasti, aga eks selliseid ole ka praegu.

Mina ei pühi juba ammu perset ajalehega. Tänapäeval on selleks e-luger!

Njah, see on tõsi. Midagi oli head ka.
maakohta, kus mu vanemad elavad, sõidab praegu 3 bussi päevas. Nõukaajal üle 30ne.

PRAVDA

selle eest aga sai bussiga igale poole pea probleemideta.

Hullud päevad ja osturalli,nagu ka kõikvimalikud soodus-ja kliendikaardid,on odav vahend lollide püüdmiseks.Kaubandustöötajatel pole mingit pistmist,kaupade ja teenuste pea poole hinnaga saamises.Tõsine tutvus eeldab maaletoojate ja vedajate tundmist.Mõtle suuremalt.

woopsy-daisy! Inimesed võtsid seda "sõbralikkuse" ja "hoolivuse" juttu tõsiselt. ;))))) Tegelikult võib igaüks ju ette kujutada kui sõbralikult 100 inimest ühte autoostuluba jagasid.

on see viimane lause...
Eriti saabuvate hullupäevade ja osturalli valguses. Eriti hulgiladude erakliendikaartide valguses. Eriti hooaja allahindluste ja rahvusvaheliste e-poodide valguses.
Kui mm-l oleks vähegi õigus, oleks ka praegu kaubandustöötaja ametikohad hinnas. Aga olla just vastupidi - need on lausa mingite luuserite sünonüümiks saanud.
Muidugi ei tea, MIDA mm selle kõikvõimaliku kraami all silmas peab... Fantaasia jääb jänni.
T

Sõbralikult? Vahest sai ostuloa või korteri ennekõike siiski mõni kateedrijuhataja või professor. Aga laborant või koristaja jäi "sõbralikult" ootama. Endal hea meel kah vee, et hiljemalt 999 aasta pärast saab ta selle ikkagi! Intriigid ja kadestamine on sama vaa ki maail. See sõbraliku jaotamise ja ilmajääja rahulolu jutt kuukub kategooriasse, et minu nooruses oli rohi rohelisem.... j-n-e.

viinapoe järjekord gorba ajal 1988 Pärnu mnt ja vist Roosikransi nurk.

Eks ajaleht ajas asja ära. Ei ole siiani tunda, et tagaots rohkem kärnas oleks!

Vaat sellest hoolivusest ja vastutulelikkusest tunnen minagi kõike rohkem puudust. Kui asutus sai autoostuloa siis jagasid töötajad seda omavahel sõbralikult. Kes sai loa, kes ootas veel aasta - mingit solvumist ega viha ei olnud. Tartu Riiklik Ülikool sai näiteks nõuka kuldajal 80ndatel 1 (loe: ühe) loa ca 1000 (loe: tuhande) töötaja peale aastas. Sama leplikult jagati ka kortereid, 80ndate lõpus ka külmkappid ja telekate ostulubasid. Tänapäeva noored ei kujuta seda sõbralikkust lihtsalt ettegi. :((((

Üks viga artiklis oli. Elanikke oli 293 miljonit, mitte 143 miljonit.

noored ei tea seda aega,vanad peerud jutustavad oma luulusi,reaalne elu oli rõve selles punapeldikus.

Tutvused kaubanduses mängivad ka täna suurt rolli,vanasti oli vaja tutvust,et üldse saada,täna,et odavamalt saada.Kõikvõimalik kraam,pea poole odavamalt liigub tutvuste kaudu.

mis oli poodides, aga aja hing ja suhtumine oli teistsugune.aidati üksteist, pandi õlg alla,toetati.lohutati,julgustati.inimlikud omadused olid esiplaanil.tänapäeval on asju rohkem.aga kus on headus,lahkus, ligimisearmastus, hoolivus, sallivus? Aja hing ja vaim on muutunud.seda taga õhataksegi kõige rohkem.sest seda raha eest enam ei saa.kõike muud aga küll.nii et kes puhtal kujul ainult materialistid on, neile olid jah halvad ajad ja praegu on neil kõik hästi, sest peale raha ja asjade nende mõtetesse muud ei mahugi.tolle aja lasteaedades ja koolides oli täisväärtuslik toitlustamine.töötasid mitmed huvialaringid, tasuta.arstiabi oli tasuta.ja oli aegu, kus poes oli kõike, välja arvatud lääneriikide importtoodang.keegi ei käinud enne seda alasti, näljas. Inimesed kasutasid tutvusi.käidi üksteisega rohkem läbi, suheldi omavahel ja see tegi elu mitmekülgsemaks.praegu on inimesed rohkem eristunud .inimesed olid sallivamad ja leplikumad,leidlikumad.teate, elu käis.ja see ei olnud igav, monotoonne, üksluine.tänapäeva liiga lihtne elu väsitab vaimselt.sellepärast ei jaksagi.kõik on samasugune, üheülbaline monotoonne ja ruttiinne.inimese aju vajab vaheldusrikkust.sellepärast enne raskem oli, aga meenutatakse nostalgia ja õhinaga.mitte et sama olukorda tagasi igatseda.sellepärast ärge naerge välja neid, kelledele endised ajad rohkem meeldisid.hinnangu andmine toimub kahest erinevast vaatevinklist.ühed igatsevad selle aja hinge, teised materdavad, et midagi saada polnud.need vaatenurgad on nagu öö ja päev ja ei tule kunagi arusaamist nii kahe erineva maailmavaate poolest: vaimsus-materialism.aga elu on näidanud, et paljalt raha ja asjad ka ainult õnnelikuks ei tee, ǩui hoolivus, sallivus, armastus, vastutulelikkus puudub.o

Ilmselt on loo kirjutanud keegi, kes ise seda aega ei näinudki. Vahest oli siis algkoolijuntsu. Et kõik kusagilt ikkagi said? Vale puha, kõik sugugi ei saanud. Vahest tema emal ehk oli kaupustes tutvusi. Või aega poodides kaubatoomist passida. Kel tutvusi polnud, see oligi ilma. Või kes töö ajal poodidesse ei pääsenud. Nagu näiteks mina.

Igal korralikul inimesel oli välja minnes WC paber kotis, eriti kui lastega kuhugi läksid.

tahtsid vist kirjutada.....eriti väärikatele pugejatele....

Mõni ajalehega. Mõni heinatuustiga. Mõni kasutas sõrme ja sõrm tõmmati vastu seina puhtaks.

Nõukaajal oli hea elada, midagi saada ei olnud, aga kõigil oli, kõigil oli, aga keegi polnud rahul, keegi polnud rahul, aga kõik hääletasid poolt ...

Ei mäleta küll, et keegi oleks olnud näljas või paljas, midagi ikka sai, millega elu sees hoida. Tõsises hädas olid need, kes tahtsid iga hinna eest seda, mida teistel ei olnud. Tuleb meelde tädi naabrinna, kes ostis paarituhandese kristall-lühtri paneelika elutoa lakke puhtalt selle jaoks, et sõbranjel suu lahti kukuks - see oli tema jaoks elu suurim mõnu. Kuigi viiekümnendate lõpul sai koolis käidud veel kodukootud riides, oli oma tööga vähemalt maal võimalik rahuldavalt ära elada, turul toidukaupa müües ka kuigipalju raha teenida(mis täna peaaegu võimatu kohaliku euroidiotismi tõttu). Eks igal ajal on omad head ja vead, ära elab mõistusega ja töötegija inimene alati (kui ametnikud liiga pinda ei käi). Tänitada takkajärgi , kui hea või halb ikka oli, on omane ikkagi just partorgiverd tegelastele.

Selleks, et midagi saada pidid pidevalt kauplusi kammima. Hobuselõunad olid tol ajal pea kõigil. Töö ajast käidi pidevalt linnas. Nii kaua kui mu lapsed lasteaias käisid tegin enamus riideid ise. Oma vanadest, aga heast materjalist riietest sai lastele täitsa normaalseid riideid, kuigi polnud mingi õmbleja. Ja muidugi kudusin palju asju. Nõuka ajal olid inimesed väga leidlikud ja defitsiit õpetas si..st siidi tegema. Muide mäletan, et lasteaia fotol 5-l lapsel olid ühesugused Marati pluusid.

75-80 oli küll igasugu värki poest saada,alles siis hakkas asi käest ära minema,mäletan,et läksin muusikakooli ja läksime kogu perega Tartu kaubamajja klaverit ostma,see ei olnud küll odav pill,minu mäletamist mööda 750 rubla(krasnaja oktjäber)aga pille oli seal nii mis tolmab!Ja see jutt,et töölisklass elas halvasti,jama puha,just õpetajad ja muu intelligents sai kehvalt palka!Näiteks turbarabas said kombainerid 1700 rubla kätte!Näiteks kuu elekter maksis umbes 70 kopikat!Minu ema oli hariduselt poviisor ja tema palk oli ainult 105 rubla!Aga kasvatasime kodus roose,kurke,tomateid ja raha puudust küll ei olnud!Jah,maailm oli küll pisem,ei olnud seda vabadust,aga kui raha vähe on,siis ju ei olegi!Mitte et ma seda aega taga nutaksin,oh ei aga vahest oma lastele rääkida on ikka päris naljakas!Ja ühest asjast on kahju,no tänapäeva lapsi millegiga rõõmustada ei ole lihtsalt võimalik!Täielik asjade kultus on!

Oli tollal küllalt neid lapsi, kellel lasteaia või kooli toit ainuke söök oli.

Sa pole ehk Ensvs elanud, aga mina olen. Ajaleht kempsumajas oli väga, väga tavaline. Aga hea ja küllaltki neutraalne artikkel ma ütleks. Hea lugemine.

Töölisklass pole ühegi riigikorra ajal nüüd väga hästi elanud. Kuupalgast ei elatud tihti palgapäevani, võeti laenu. Palgad olid enamusel väikesed. Ametnikud venelased ja tihti ei saanud asju ajad eesti keeles. Mereäärde ei saanud - piiritsoon. Valitud said välismaale turismituusikuid. Kõike oli kaupluses saada????? Naerame koos.

Kui mälu ei kanna, tuleks mokk maas hoida! Artiklis oli õige jutt. Ja väita, et kõike oli kauplustes saada, on dementsuse süva-ilming!

Jälle kommentaar ei lastud läbi,läbi lähevad vaid artiklit kiitvad kommid.

Tänud Urmas Vahele asjaliku meenutuse eest,oeh neid aegu ammuseid!!! : )

Enn-Arno Sillari

Foto tundub küll "töödeldud" olevat. Olid ajad, milles palju kritiseeritavat. Kahjuks kriitika järgi jääb mulje, nagu oleksime elanud puu otsas. Kaugel sellest!

olen nii tollal kui ka nüüd eemale hoidnud parteist kui katkust- tollal ei saanud ma defitsiiti, nüüd pole korralikku tööd- ei näe mingit vahet kahe riigikorra vahel, aga vähemalt võin puhta südametunnistusega kõrvad pea alla panna

Teatud marki värvitelerid olid hiljem tõesti vabalt saadaval, kuid need olid vanat tüüpi ja töökindlus väga niru. Kõik oli tõesti läbi tutvuste ja ülemaksmistega saadaval.

WC-des oli ikka põhiline ajaleht. Ekstra paber tuli suht hilja ja see oli suur defitsiit.

Ja millega neid toimetusi siis tehti kuna WC paberit müügil polnud? Kapsalehtedega?

Samas õpetas selline kaubadefitsiit toimetulema vähesega. Tänane priiskamine tundub selles valguses täiesti hullumeelsena.

Aga kõik käis tutvuste kaudu. Kust saadi suitsuvorstija viinereid, teisest kohast sebisid purgiherneid jne.

praegu täpselt sama, proovi leida korralikke riideid perele või normaalse hinnaga raamatuid !

Ega värviteleviisor Rubin ja võrr Riga ei ole veel "kõik". Puudus oli paljudest elementaarsest. Näiteks WC paberist ja tavanähtus oli tualettruumides selle asenduseks mõõtudesse lõigatud ja kortsutatud ajalehepaberid.

Kas üks EKP meestest ei olnud Udam? Teine Viljandi parteitegelane Veeperv lasti salakütti mänginuna alles paari aasta eest maha. Meenub ka 1985, alkoholi keelu aeg, kui Indrek Toome algatusel hakati pudeli- ja alkoholivarusid hävitama. Tekkis defitsiit, kui konjakit võis kaasavõetud kolmeliitrise purgiga osta.

Nii see oli, kuigi mõnes kohas veidi ülepakutud aga muidu tõsi mis tõsi. Üle on pakutud parteiladviku suhtes ja reaparteilaste suhtes kehtis parteisisene "ideoloogiline kontroll" - Montana teksaste kandjad pidid hoiduma vähemalt parteikoosoleku ajaks nende jalgapanekust. Tuusad ka nendega ei uhkeldanud, küll võis seda tegemas näha nende võsukesi. Positsioonikad parteibossid lasid oma ülikonnad õmmelda "eraettevõtjatest" rätseppade juures, kandsid rätsepaülikondi (muidugi heast materjalist) ja "parteimundrit" mis koosnes suhteliselt pikast mantlist ja kaabust sinna juurde. Ma tõesti ei teagi, et kas see "parteivorm" oli neile riigi poolt ette nähtud või kujunes see kuidagi "isevaliku" teel aga märgiks see igastahes oli, et tegemist "bossiga" Kas keegi mäletab veel kes päris "Vaino Väljase mantli"? Väljas ei olnud viimane EKP boss, selleks oli keegi Vijandimaalt pärit mees, algselt mingi kolhoosi partorg, hiljem rajoonitegelane, ausõna, nimi ei tule kohe meelde aga enne Kompartei hingusele minekut jõudis temagi ennast tumedas mantlis ja kaabus näidata. olen kuulnud, et mehel olevat olnud ärilist vaistu, olla mingi pangaga seotud või oli seotud ja siit vast võiks edasi mõelda, et kuhu kadusid Partei varad sest on väheusutav, et keegi sel ajal agoonitseva partei jaluletõusule lootis, pigem leiti keegi kes partei varad oskaks "korralikult realiseerida"
Isiklikult ei ole kunagi asju fetiššeerinud aga pereliikmete seas neid ikka oli ja on, eks inimesed nemadki, pole probleemi kui asjadest rõõmu tuntakse.

Paraku tollel ajal oli kolmel aastal neljast 365 esimest aprilli. Liigaastatel oli neid esimesi aprille ühe võrra rohkem.

ämbriga seisime piimasabas, kõigile ei jätku!