Inimesed

Eesti tüdrukud tõid Miss Arctic Circle'i valimiselt esikoha, kolmanda koha ja publiku lemmiku tiitli

PÕHJA-ROOTSIS MISSIVÕISTLUSEL: "Kelgukoertega sõit oli kõige hirmutavam!" (15)

Katharina Toomemets, 28. märts 2015 07:00
ESIKOLMIK: Vasakult: kolmanda koha omanik, eestlanna Sandra Daškova, esikoha pälvinud eestlanna Nele Dvorjaninov ning teise koha omanik, soomlanna Isabel Ljungdell.Foto: Erakogu
"Hoidsin küll saanist kinni, aga see käis küljelt küljele ja kogu aeg oli tunne, et kukun kohe maha," meenutab Sandra Daškova, miks oli Miss Arctic Circle’i võistlusel kõige õudsem elamus koerarakendiga sõit. 

Möödunud nädalavahetusel osalesid neli Eesti kaunitari – fotograaf Ardo Kaljuvee kihlatu Nele Dvorjaninov, Uku Suviste kallim Sandra Daškova, Laura Koobas ja Birgit Konsin – Põhja-Rootsis Svanstein Ski suusakuurordis esimest korda korraldatud missivõistlusel "Miss Arctic Circle", kust kolm tüdrukut tuli tagasi lausa auhindadega. Nele pärjati esikohaga, Sandra sai kolmanda koha ning Laura pälvis publiku lemmiku tiitli.

Samal teemal

Nagu missivõistlusel ikka, tuli tüdrukutel näidata bikiine ja kokteilikleite, demonstreeriti ka suusariideid ja sooja pesu, püüti lassoga põhjapõtru, sõideti kelgukoertega ja käidi jääaugus ujumas.

"Meid ristiti ka laplasteks. Istusime väikses onnis, kõik üheksa osalejat ringis (neli tüdrukut oli Eestist, neli Soomest ja üks Austraaliast – K. T.), keskel oli lõke ja üleni karusnahka riietunud mees laulis ja tagus trummi," kirjeldab Nele.

"Ta määris meid otsaeest söega kokku ja andis mingit imelikku punast jooki. Ma küsisin natuke hirmunult, et ega see juhuslikult põhjapõdra veri pole," ütleb ta. Tegelikult oli see hoopis kohalik marjalimonaad. Iga päev pakuti söögiks ka maitsvat põhjapõdraliha, mida Nele siiski ei söönud.

"Ma söön küll liha, aga kuna olime neid põhjapõtru enne näinud ja katsunud, siis ma ei tahtnud."

Üheks ülesandeks oli põhjapõdrale lasso viskamine. "Mulle üks mees seletas ja näitas, kuidas peaks viskama, aga ma ei teadnud ju täpselt, kuidas tegema peab. Lõpuks viskasin nii ägedalt, et lasso läks põdrale ümber sarvede ja lõua alt niimoodi, et suu oli ka kinni," räägib Sandra.

Kui lõpuks ilmus kohale instruktor, kes näitas, kuidas päriselt viskama peab, selgus, et tegelikult tegi Sandra seda valesti.

"Väga paljud tüdrukud, ka mina, ei saanud üldse pihta," ütleb Nele.

Mõni saan läks külili

Muidugi ei puudunud lumises Rootsis peetud võistlusel ka jääauku hüppamine.

"Me käisime saunas, aga mina kuuma eriti ei kannata. Olin üks esimesi, kes jääauku hüppas ja lõpuks käisin kolm korda, sest saunas oli liiga kuum," naerab Nele.

Sandra lisab, et nemad Lauraga said jääkülma vanni võtta ainult ühe korra, kuna nende kohalejõudmise ajaks oli saun juba üsna maha jahtunud ja pooljahedast saunast jäisesse vette hüpata ei tahtnud.

"Käisime niisama saunas, istusime seal neljakesi, kõik läksid ära. Tavaliselt ikka Soome tüdrukud viskavad leili."

Tüdrukud said ka kelgukoertega sõita – igaüks sai oma saani, mille ette rakendati kolm koera. See oli nende sõnul üks hirmutavamaid asju, kuna saanid käisid küljelt küljele ja pidevalt oli tunne, nagu kukuks see ümber.

"Saani ei saanud ise pöörata ja vahepeal sõitsime läbi võsa. Raja lõpus oli üks küngas, mille juures seisis inimene, kes juhtis koeri, et nad kurvi ei lõikaks. Kui mina sinna jõudsin, siis teda enam polnud ja minu koerad lõikasid. Saan läks külili, hüppasin maha, jooksin siis saani kõrval, aga lahti ei lasknud ja üritasin peale tagasi saada," meenutab Nele.

Tüdrukutele oligi öeldud, et mis iganes saanisõidul juhtub, lahti ei tohi lasta, sest muidu jooksevad koerad nelja tuule poole. Et Nele tegeleb ka ratsutamisega ja on hobuse seljast mitu korda kukkunud, kuid ratsmetest kinni hoidnud, siis oli tema jaoks tegu justkui instinktiga. "Õnneks sain ikka peale tagasi."

Sandra ütleb, et temalgi oli sõidu ajal ärev hetk, kui tema taga tulnud neiu temast mööda püüdis saada.

"Tema koerad olid pidevalt minu kõrval ja kartsin, et nad hüppavad mulle jalgu. Tegelikult oleks pidanud vahet hoidma." Õnneks jäid kõik terveks.

Auhinnaks suusariided ja soe pesu

Tüdrukud ütlevad, et tegelikult polnudki justkui tegu võistlusega, sest keegi neile vahepunkte ei jaganud ja see polnud oluline, kes paremini lassot viskab või kauem jääaugus on.

"Lihtsalt vaadati sinu emotsioone ja peamine oli see, et lööd kaasa," ütleb Laura.

Võistluste lõpus kuulutati esimesena välja publiku lemmik ja see oli Laura jaoks tõeline üllatus.

"Ma ei teadnudki, et publiku lemmik valitakse. Öeldi, et võeti selle järgi, kellele publik kõige rohkem kaasa elas, aga ma ise küll aru ei saanud, et mulle rohkem karjutud oleks kui teistele," ütleb Laura.

Ka kolmanda koha omanik Sandra oli üllatunud. "Ma olin täitsa kindel, et Nele võidab, aga et mina esikolmikusse jõuan, oli üllatus."

Nele meenutab, et viimasel õhtul jäi üks tüdruk haigeks ja siis said kõik üks number väiksema võistlusnumbri.

"Ma olin alguses number 4 ja siis number 3. See on mu õnnenumber ja arvasin, et ju see tähendab, et mul ei lähe laval jutt sassi." See, et teda aga missitiitliga pärjati, oli Nele sõnul uskumatu.

Auhindu said kõik tüdrukud uhkelt – sponsorid kinkisid neile uued suusariiete komplektid, bikiinid, päikeseprillid, sooja pesu ja mütsid. Lisaks said kõik võimaluse oma seltskonnaga suusakeskusesse tagasi minna.

Võitja Nele sai aga reisikrediiti ning saab reisida vabalt valitud sihtkohta. Lisaks muidugi missikrooni, mis on tehtud põhjapõdranahast ja -sarvedest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee