Anne Reemann: "Loodetavasti annab see preemia enesekindlust juurde." (16)

Võõrustaja rollis oli eilsel rahvusvahelisel teatripäeval Estonia teater.Tegelikult algas õhtu juba pool seitse, kui punasele vabale saabusid esimesed teatrid – kõige ees Eesti Draamateater, siis Rahvusooper Estonia enda inimesed, seejärel Linna­teater, Vanemuine, Endla, Ugala ja Rakvere teater.

Fotograafide välklambid sähvivad ja üha uued külalised täidavad Estonia teatri fuajee. Esimeste tulijate seas on Eesti Teatriliidu esimees Ain Lutsepp ja teatriliidu vastutav sekretär Riina Viiding, Draamateatri juht Priit Pedajas, Linnateatri direktor Raivo Põldmaa ja loomulikult näitlejad, näitlejad, näitlejad….

Kes arusaadavalt fotograafide erilise tähelepanu pälvivad ja üldjuhul ka meeleldi neile poseerivad. Vaid Hele ja Alo Kõrve suudavad Estonia fuajee marmorposti tagant piltnike pilgu eest mööda hiilida. Kell seitse astuvad lavale õhtujuhid Janne Ševtšenko ja René Soom.  

Teatris ikka juhtub. Mitte ainult proovis või lava taga, aga ka esietendustel. Ja isegi Eesti auhindade galal. Nii läks kuskile kõlaritesse kaduma teatripäeva manifest, mille Jarek Kasar ette luges. Aga see oli ka vist ainus apsakas.

Kui mitte arvestada seda, et pidulik õhtu pidi lõppema enne "Aktuaalset kaamerat", millega siiski hakkama ei saadud, auhinnatseremoonia venis pikemaks. 

Sten Karpov: naudin anonüümsust! 

Lavastaja auhinna saanud Andres Noormets tunnistas Õhtulehele, et mullune aasta oli talle meeletult hullumeelne. "Sellepärast, et ma tegin eelmisel aastal viis lavastust." Ühtegi lavastust Andres Noormets eraldi välja tuua ei oska ega ka taha.

"Ma ju vahetasin elukohta – kolisin Pärnust Tartusse ehk siis Endlast Vanemuisesse. Ehk siis läksin ühest väga kokkukasvanud pereringist oluliselt suuremasse majja, kus on väga palju töökaid sipelgaid. Minu jaoks ongi kõige suurem muutus see, et väga turvalisest keskkonnast olen jõudnud keskkonda, kus ma tunnen, et olen väga anonüümne. Mida ma tegelikult väga naudin, sest ma ütlen iga päev majas ringi liikudes igale inimesele tere - ma ei tea, keda ma olen juba näinud ja keda veel mitte."

Ta ütleb, et on Vanemuises teatri igapäevastest probleemidest täiesti eemal. "Ma teen siin majas oma asja – ma tulen teatri uksest sisse, lähen koridorist proovisaali või lavale ja sealt tagasi. Anonüümsus, mida see suur maja võimaldab - ma tõesti naudin seda!" ütles Sten Karpov. 

Eesti teatri aastaauhinnad 

Auhindu antakse välja kord aastas rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil. Iga laureaat saab klaasikunstnik Ivo Lille loodud Theodori Silma.

Aasta lavastuse auhinnaks on samuti Theodori Silm, mis rändauhinnana teatrist teatrisse liigub.

Iga auhinna (välja arvatud rändauhinnad) juurde kuulub stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital. Auhinnagalat võõrustab igal aastal erinev Eesti teater. Eesti Teatriliit annab Eesti teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast.

• Lavastaja auhind: Andres Noormets – lavastused "Deemonid" (Vanemuine), "Mandel ja merihobu" (Endla) ja "Kolm õde" (Rakvere Teater)
• Kunstniku auhind: Pille Jänes – kujundused lavastustele "Brand" (VAT Teater), "Surnud hinged" (Tallinna Linnateater) ja "Keskmängustrateegia" (Eesti Draamateater).
• Meespeaosatäitja auhind: Pääru Oja – Billy lavastuses "Hõimud" ja Willem lavastuses "Vennas" (mõlemad Eesti Draamateater).
• Naispeaosatäitja auhind: Anne Reemann – Varvara Pavlovna lavastuses "Igatsus" (Tallinna Linnateater)
• Meeskõrvalosatäitja auhind: Gert Raudsep – osatäitmised lavastustes "Mu naine vihastas" ja "Tõde, mida ma olen igatsenud" (mõlemad Teater NO99)
• Naiskõrvalosatäitja auhind: Katariina Unt – Agnes lavastuses "Brand" (VAT Teater)
• Algupärase dramaturgia auhind: Martin Algus – "Väävelmagnooliad"
• Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind: Toomas Lunge – originaalmuusika lavastustele "Üle linna Vinski" ja "Karid ja kõrgused"
• Kaks muusikaauhinda: Jassi Zahharov – Paavali Lempeliuse tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse ja lavalise teostuse eest Tubina ooperis "Reigi õpetaja" (Teater Vanemuine). Arne Mikk– Paul Hindemithi ooperi "Pikk jõulueine" haarava ansamblitööga lavastuse eest (Rahvusooper Estonia)
• Balletiauhind: Sergei Upkin – osatäitmised lavastustes "Medea" (lason) ja "Uinuv kaunitar" (Prints) (Eesti Rahvusballett)
• Tantsuauhind: Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik "...and Blue" – läbinisti eestimaine teos, mille kunstiline küpsus on saavutatud tihedas koostöös muusikute, valguskunstniku ning isikupäraste tantsijatega (Fine 5 ja Vaba Lava)
• Reet Neimari kriitikaauhind: Alvar Loog – järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ning vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest
• Etenduskunstide ühisauhind: labürintteatriühendus G9 – kaasavad ruumirännakud "Heleaines" ja "Mõtteaines" (mõlemad Tartu Uus Teater; auhind tunnustab etenduskunste (sõna-, muusika-, balleti-, multimeediumi- ja tantsuteatrit) põimivaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avardavad teatrikunsti väljendusvahendeid)
• Rahel Olbrei auhind: Ülo Vilimaa (auhind antakse professionaalse balletikunstiga tegelevale lavastaja/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval)
• Salme Reegi auhind: Leino Rei – tundliku lavastajatöö eest tajudega mängivas lavastuses "Siil udus" (Tartu Uus Teater).
• Aleksander Kurtna auhind: Sigrid Tooming ja Paul-Eerik Rummo Hendrik Ibseni värssdraama "Brand" tõlke eest (auhind antakse pikaaegse näidendite tõlkimise eest, millest vähemalt üks on lavastatud eelmisel aastal)
• Näitlejate Liidu auhind: Raivo E. Tamm
• Kristallkingakese auhind: Vallo Kirs, Olga Zaitseva (auhind antakse kahele noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest)
• Ants Lauteri näitlejaauhind: Sten Karpov
• Ants Lauteri lavastajaauhind: Ivar Põllu
• Aasta lavastus: "Joobnud" (Theatrum; antud eri autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikule).