ÕHTULEHE VIDEO | "Mõistame mõlemad, et maailmas pole ühtegi teist inimest, kellega me tahaks koos olla." (35)

"Oleme Eleriga olnud koos kümme ja pool aastat. See aeg, kus iga asja peale hullult armukadedaks saime, on läbi. Meil ei teki konflikte sellest, et keegi teine armastab minu muusikat, tahab minuga rääkida või pilti teha," kinnitab "Eesti laulul" võimsalt muusikaareenile tulnud Daniel Levi Viinalass, et sajad naisfännid tema abikaasat Elerit ei häiri.

Daniel Levi sai Eesti rahvale tuttavaks tänavuselt "Eesti laulult", kus tema bänd saavutas looga "Burning lights" teise koha. Pärast finaali oli umbes pool tundi täiesti võimatu Danielile kommentaari saamiseks ligi pääseda, sest fännid olid ta sisse piiranud ja tahtsid kõik kindlasti temaga koos fotole jääda. Danielile on see, kui keegi tahab juttu rääkida, pilti teha või autogrammi saada, suur kompliment: "See julgustab mind ja annab märku, et inimesed hindavad muusikat, mida teeme."

Muret, et fännid teda tänavalgi piiraksid, Danielil pole. "Ei ole hullu," naerab ta.

"Olukord ei ole üldse kontrolli alt väljas. Meil on üliarmsad fännid, kes pöialt hoiavad ja sellest teada annavad ning meile oma joonistusi saadavad. See on tore, kui inimesed viitsivad endast märku anda ja näidata, et nad hoolivad meie bändist."

Daniel ei pea muretsema selle pärast, et tema kaasa Eleri, kellega ta on abielus olnud neli aastat, fännide peale armukade oleks. "Meil on tekkinud nii suur usaldus, et sellega pole probleemi. Mõistame mõlemad, et siin maailmas pole ühtegi teist inimest, kellega me tahaks koos olla. Eleri on minu suurim fänn ja mina olen tema suurim fänn," ütleb Daniel. Eleri on ülimalt toetav.

Ta oli vapralt Danieli kõrval ka siis, kui käis meeletu "Eesti laulu" möll. "Tunne, et keegi hoiab pöialt ja elab täiega kaasa, annab mulle artisti ja ka abikaasana väga palju enesekindlust."

Pärast finaali tegi Daniel vahepealse kiire aja tasa ja pühendus naisele: "Tundsime, et oleks vaja paar päeva ainult teineteise jaoks. Sõitsime Pärnusse ja veetsime kahekesi aega. Puhkamine oli teisejärguline, pigem võtsime aega, et küsida, mis elus vahepeal toimunud on ja kuidas läinud."

Tutvus tulevase naisega juba teises klassis

Daniel on igas mõttes päikeseline mees – rääkides naeratab ta pidevalt ja süstib oma positiivse olekuga energiat teistessegi enda ümber. Kui aga jutuks tuleb Eleri, lähevad tema silmad veelgi rohkem särama. Muide, nad said tuttavaks juba teises klassis, kus tüdruk poisile kohemaid silma jäi. "Õnneks hakkasin talle juba algklassides meeldima," rõõmustab Daniel.

Mõned aastad hiljem said neist parimad sõbrad, koos veedeti kõik nädalavahetused ja vabad hetked. "Üheksandas klassis tegime asja ametlikuks," meenutab Daniel.

See, et neist lõpuks paar sai, ei üllatanud kedagi. Danieli sõnul on nende suhte peamiseks märksõnaks loomulik kulg. "Oli nii loomulik, et saime sõpradeks, hakkasime käima, kihlusime ja lõpuks abiellusime. Usun, et ka kõik muud etapid meie abielus tulevad sama loomulikult."

Abieluettepaneku mõte tuli Danielile siis, kui mõlemad käisid ülikoolis. "Olime oma suhtes käinud läbi rasketest aegadest, kus usaldust väga polnud. Ma ei osanud hinnata, kui hea inimene Eleri on ja kui õige minu jaoks," ütleb Daniel üksikasjadesse laskumata.

"Mul kadus ära fookus, et oleme kokku loodud. Hakkasin arvama ja otsima muid asju. Kahjuks meeste puhul on nii, et nad hindavad asju alles siis, kui need läinud on."

Õnneks sai Daniel kiiresti aru, et Eleri on tema jaoks see õige, ja nii otsustasid nad täielikult teineteisele pühenduda.

"Kõige parem viis suhtes olla on nii, et püüad teha teist inimest õnnelikumaks, kui ise oled," arvab Daniel.

Olgugi et tundub, justkui oleks nad Eleriga ideaalpaar, pole nad seda Danieli sõnul kindlasti. Muidugi tülitsevad nemadki, kuid uksi ei pauguta. "Meil oli eelmises ja on ka praeguses korteris jube vähe uksi," lõkerdab ta naerda.

"Tartus elades polnud meil isegi magamistoal ust, see oli väga strateegiline."

Kui tekibki arusaamatus, on Danieli ja Eleri moto, et kõik tuleb selgeks rääkida ja kohe. "Isegi kui me istume poole ööni üleval, kui see on nõme ja raske, räägime kõik selgeks, mitte ei lähe magama või kõnni minema."

Klassikalist muusikaharidust pole saanud

Peale Eleri on Danieli elus veel teinegi suur armastus – muusika. Ta ütleb, et on muusika sees olnud kogu elu. "Päris väiksena õppisin mõned aastad klassikalist kitarri, kuid ei lõpetanud muusikakooli. See andis hea vundamendi, aga klassikalist muusikaharidust mul pole," tunnistab Daniel.

"Alguses kirjutasin lugusid sahtlisse ega julgenud neid kellelegi mängida. Poolteist aastat tagasi avaldasin esimese omakirjutatud loo "Silent Streets" ja see sai väga hea vastukaja," räägib ta.

Muusika on Danieli sõnul väga intiimne asi, kuid positiivne tagasiside andis julgust veel oma loomingut näidata.

Möödunud aastal andis Daniel oma bändiga välja EP, astus "Eesti laulu" laval üles Norman Salumäe taustalauljana ja jõudis esineda "Positivusel".

Kuidas ta siis alles tänavuse eurovõistlusega kuulsaks sai? "Ma ei oska öelda," naerab ta.

"Kogemus, mille sain eelmisel aastal, sillutas selleks aastaks teed ja ajastus on kõigeks olnud ideaalne," ei kurda ta millegi üle.

Tänavune lauluvõistlus erines eelmisest nagu öö päevast: "Eelmisel aastal oli mul oma väike osa, millega laulu toetada, aga sel aastal võistles minu beebi. Minu peas olnud laulujupike, millest arenes lugu, mis on nagu oma laps – sa üritad teda kaitsta, tema eest seista, aga samal ajal teda ka inimestele tutvustada."

Daniel ütleb, et pärast "Eesti laulu" on muutunud väga palju. Esinemispakkumisi sajab uksest ja aknast ning suvekuud on esinemispakkumistest kirjud. "Suvi tõotab tulla väga mitmekesine. Me ei taha mängida ainult suurtes kohtades, vaid astuda üles paljudel lavadel – suurtel festivalidel Euroopas ja väiksematel esinemistel Eestis." Suuremaid esinemisi ei saa ta veel avaldada.

Juba täna õhtul astub Daniel oma bändiga üles Rock Cafés "Tallinn Music Weeki" kontserdil, kus kuuleb ka ansambleid Frankie Animal, Hurricane Love, Odd Hugo, Curly Strings, Carnival Youth.