Blogid

Kui klient näppab poest, siis on varas! Kui pood näppab kliendilt, siis on ta mis? (126)

Katrin-Linda Lust, 25. märts 2015, 12:32
Foto: Erakogu
Esmaspäeval kirjutasin Õhtulehte loo sellest, kuidas kolm pealinna meest said Tallinnas valearve, mis ületas tegelikku summat 110 euro võrra. Restoran üritas õigustada oma viga sellega, et mehed olid purjus. Mehed ise aga tõid välja selle, et purjus peaga klienti on veelgi lihtsam tüssata. Kellel oli õigus, jäigi selgusetuks.

Lugesin huviga artikli kommentaare, mida selle loo juurde jätkus. Selgus, et tüssata saab meie riigis iga päev keegi. Kusjuures ma ei räägi varastamisest poes, mida kindlasti ka jätkub, vaid sellest, kuidas restoranid ja poed väljastavad valearveid.

Ka üks artiklis sõna võtnud noormees rääkis, kuidas ta samal nädalal, kui juhtus restorani intsident, sai poole suurema valetšeki ka Grossi toidupoes. Siis oli talle ebaõiglaselt ostukorvile lisatud 5 kilo banaane summas kuus eurot midagi...

Kui hiljem valearve teemal inimestega rääkisin, tuli välja, et toidupoe valetšekid on nii normaalne nähtus, et inimesed isegi ei vaevu enam üllatuma.

Pean tunnistama, et mina ise vaatan ostukviitungeid harva, kuna usaldan, et kassapidaja teeb oma tööd hästi. Tuleb välja, et tegelikult peaks iga inimene siiski oma kviitungil näpuga järge ajama, sest valearved on igapäevane nähtus.

Minu endaga juhtus möödunud suvel samuti veider lugu. Ostsin Tartu äärelinna Konsumis pesupulbrit, mille juures oli silt "poole odavam". Kui tavaliselt maksavad geelkapslid ligi seitse eurot, siis nüüd pakuti neid 3,5 euroga. Head hinda märgates võtsin kohe neli karpi, et pesupulbri mure oleks pikaks ajaks soodsalt lahendatud.

Kassas maksin arve ära koos teiste kaupadega ja sellele suurt tähelepanu ei pööranud. Kodus aga avastasin, et olin poes ühtekokku kulutanud üle kolmekümne euro. Vaatasin siis järgi, millele...

Tuli välja, et geelkapslid maksid mulle mitte kolm ja midagi eurot, vaid ligi seitse eurot. Sõitsin rattaga poodi tagasi ja küsisin, milles asi. Mulle teatati, et "hea hind" kehtib ainult Konsumi kliendikaardi omanikule.

Väga ebaaus! Sellises küsimuses peaks pöörduma kelle poole? Tarbijakaitsesse? Tegu on ju kliendi petmisega.

Kas siis tõesti märgitakse suurelt kliendikaardi omanikule mõeldud hind ning tegelik hind on imepisikeses kirjas kuskil allpool nurgas. Teiseks, kust ma tean, millisel toidupoel millised reeglid on.

Üldiselt peaks ikka olema söögipoes inimesele asjad must-valgelt selged, mitte et peibutusena reklaamitakse madalamat hinda.

Kassapidaja muidugi õiendas minuga ja ütles, et kõik kohalikud inimesed teavad, et kollase sildiga promohinnad on ainult kliendikaardi omanikule. Kas reklaamkampaania reeglid liiguvad siis tõest suust suhu või postkastist postkasti ja minusugused mitte teadjad saavad siltidest valesti aru?

Tegelikult on küsimus palju suurem. Kui iga teine klient saab Eesti poes tüssata, siis on miskit väga viltu. Kui pood pääseb oma näpuveast tihti isegi mitte vabandusega, vaid ainult raha tagastamisega, kui inimene on ise apsu märganud, siis miks karistame me taskuvargaid politsei ja kohtuga? Ka klient võiks teha poe suhtes sama...

Minna näiteks tsiviilõiguslikus korras kohtusse! Kui pood on väljastanud valearve, võiks kutsuda politsei ja teha avalduse. Nõnda saaksime teada, kui palju kordi poed kliendi vastu eksivad. Kui pood on eksinud korduvalt ja korduvalt võiks ka poele kehtida reeglid, et see suletakse või kaasneb taolise käitumisega rahatrahv.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee