Antonio Lopez de Santa Anna Foto: Carlos Parise õlimaal
Maailm
25. märts 2015, 09:54

Milline on maailma kuulsaim äralõigatud jalg ja veel kuulsam protees? (7)

Maailma kuulsaima äralõigatud jala omanikuks oli tõenäoliselt Mehhiko iseseisvussõjas esile kerkinud ohvitser Antonio Lopez de Santa Anna (1794-1876), kes kindralina paistis silma ka presidendi koha pärast peetud relvavõitlustes.

Santa Anna oli nii tegus mees, et andis aastail 1833-1855 tervelt 11 korral presidendivande, suutes ametis püsida reeglina paar nädalat või paar kuud ja vaid viimasel korral paar aastat.

Pärast presidendiameti neljandat kaotamist ruttas Santa Anna sõdima sissetunginud Prantsusmaa väega, sai 1838. aastal käest ja jalast haavata ning tema vasak jalg läks amputeerimisele.

Kindral lasi selle oma mõisa territooriumil olevasse kabelisse matta, ent kui ta 1841. aastal kuuendat korda presidendiks sai, toodi kristallvaasi pandud jalg järgmisel aastal kõigi sõjaväeliste auavalduste saatel pealinna, kus ta veel suuremate auavaldustega sarkofaagi pandi ja jäi seal  ülejäänud keha ootama.

Santa Anna kukutati veel samal, 1842. aastal ja kaks aastat hiljem purustas raevunud rahvahulk palju kõneainet pakkunud sarkofaagi ja selle sisu.

Äralõigatud jalast saadi näiliselt lahti, ent täiesti paradoksaalsel kombel hakkas varsti oma elu elama üks Santa Anna jala proteesidest. Järjekordselt pagenduses olnud rikas kindral ruttas 1847. aastal uuesti riiki päästma, sedapuhku sissetunginud USA vägede käest.

Santa Anna tõusis ülemjuhatajaks ja kuulutas end, nagu ikka, esimesel sobival hetkel presidendiks. Läks aga nii, et USA eelüksus eksitas teda lõunasöögi ajal, mõistagi tuli põgeneda, mille käigus jäi maha kogu riigi kuld ja ... presidendi jala protees.

Hiljem selgus, et Santa Anna oli selleks ajaks ka presidendikoha kaotanud, ent ameeriklaste sõjasaagist – Santa Anna jalaproteesist – tehti eriline sümbol.

Asi selles, et Santa Anna oli 1836. aastal sõdinud ka Texase nn iseseisvuslastega ja just tema võitis ameeriklastele nii legendaarse kui ka valusa Alamo lahingu. Ehkki teksaslased andsid alla, tapeti 6. märtsil 1836 kõik 257 meest Santa Anna korraldusel. Sestap käidi USA ohvitseri käes olnud Santa Anna jalaproteesi vaatamas lähemalt ja kaugemalt ning aastast 1922 asub see Springfieldis asuvas Illinoisi osariigi sõjamuuseumis.

Fakt on seegi, et on olemas teinegi Santa Anna jalaprotees, mida olla kasutatud pesapallimängu kurikana ja mis on praegu eravalduses USA pinnal. Mitu Mehhiko valitsust on esimest proteesi tagasi küsinud, ent tulutult.

Ausalt öeldes pole ka tõsiselt pingutatud, sest Santa Anna keskpärane sõjaline talent ja veel viletsam poliitiline taip ning sellega pöördvõrdeline müüdavus lubasid ameeriklastel liita endaga mitte ainult Texase, vaid kogu lääneranniku.