Kunstiajaloolase Krista Piirimäe salahobi on nukukleitide õmblemine (2)

Barbie´dele kleite tegema sattus kunstiajaloolane Krista Piirimäe (68) kaheksa aasta eest. "Siis kutsuti mind pojatütre Ellinori kuuendale sünnipäevale. Revideerisin põhjalikult korterit, et kas tüdrukul on mingi mänguasi veel puudu ja märkasin, et barbie-nuku kleidid on katki," meenutab Krista asja algust.

Esimene nukukleit valmis ema pulmakleidi kangast

Esimese kleidi Barbie´le õmbles ta enda ema 1938 aasta pulmakleidi roosadest lappidest, millele lisas Abakhani poest ostetud pitsi ja särava paela. Nuku uus kleit rõõmustas Ellinori aga nii väga, et sellest ajast saati Krista miniatuurset moodi loobki.

"Õnneks on mul tüdrukutest lapselapsi seitse ja vennal on neid viis, seega soovijaist puudu ei tule," kostab naine, kes laseb näppudel nukukleitide kallal käia nii õhtuti teleka ees istudes kui seltskonnas lobisedeski.

Ema Anni pulmakleidi tükke on Kristal kodus aga veelgi ning nendest on ta otsustanud teha ema lapselapselaste Barbie´dele pruutkleidid. Selle au osaliseks saavad need kaks tüdrukukest, kellel nimeks samuti Anni.

Krista muheleb, et veel mõne aasta eest tegi ta enda sünnipäeva puhul kõigile enda ja venna lapselastele kingituse ning tüdrukud said mõistagi nukukleidi, mõnikord printsi kostüümi. Üks aasta oli aga puhtalt pühendatud poistele, kes said iseendale selga panemiseks linnukostüümid.

Krista räägib, et tema jaoks on põnevam õmmelda teemade kaupa, näiteks ühel aastal valmivad rohelised kleidid, siis kuldsed, siis sinimustvalged või liblikatega kaetud... Nüüd on tüdrukuid aga nii palju, et igal aastal nii suurt hulka kleite luua ei jõua. Selle lahendas Krista nii, et õmbleb igal aastal oma sünnipäevaks ühe kleidi iga lapse pere jaoks. Nuputamismänge appi võttes saavad lapselapsed kleitide seast meeldivaima valida, esimesena aasta teema ära arvaja saab esimesena valida. Krista ütleb, et igal aastal on kleite siiski vähemalt üks rohkem, et ka viimaseks jäänud pere tüdrukud saaksid valida.

Krista loodud nukukleidid on hinnatud ka sõprade-tuttavate seas. Näiteks õnnestus tal hiljaaegu vahetada üks kleidike kuue vana Barbie´ vastu ning 14 oma nukku näitusele lubanud Annika saab ka selle eest kingiks ühe kleidikese. Mõned kleidid oma loodud kollektsioonist on kunstiajaloolane valmis ka maha müüma.

Praeguseks on ta ühtekokku disaininud ja õmmelnud 90 kostüümi, millest 62 on veel 28. märtsini kõigile uudistamiseks Tartu Linnaraamatukogu lasteosakonnas.

Krista räägib, et 12 kleiti valmisid ka ekstra selle näituse jaoks. Teiste seas ka ekstra kollektsioon võrk- ja korvpallikleitidest, millega kunstiajaloolane pakuks tugevat konkurentsi disaineritele mõnel moekonkursilgi. Need kleidid said alguse vildipallidest, mis võlusid Kristat esimesest silmapilgust peale.

Lapsepõlves käsitööd ei armastanud, kogu aeg kulus lugemisele

Krista ütleb, et tema moodi ei jälgi ning kõik nukukleidid ongi sündinud nii, et naise kätte on jõudnud inspireeriv kangatükk või pitsiriba ning neid on ta asunud omavahel klapitama. Krista kiidab kangapoodi Abakhan, mille pitsid-satsid-lilled teda viimasel ajal eriti köidavad.

Seejuures meenutab Krista, et temaga oli nii, nagu paljude teistegi tüdrukutega, et koolitunnis alustatud käsitööd jäid lihtsalt pooleli või pidi need lõpetama tema ema. "Lapsepõlves ei teinud ma vähimatki käsitööd, kogu vaba aeg läks lugemise peale," naeratab ta.

Esimest korda võttis naine vardad tõsiselt kätte siis, kui tal oli vaja oma neljast lapsest esimesele käpikuid. Nii jäigi Krista kuduma ning kogu pere kõik kindad, sokid, sallid, mütsid on valminud tema vilgaste näppude vahel. Kampsunitega hakkas Krista tegelema siis, kui sündisid lapselapsed. "Ja seda mitte vajadusest, sest oli juba uus aeg ja kõike poes saada, vaid naudingust luua ilu, midagi sellist, mida osta ei saa," lausub naine. Nii läks ka nukukleitidega. Igatahes kinnitab Krista nüüd, et on elus paljude asjadega tegelenud, kuid just nukukleitide õmblemise juures on ta kogenud suurimat õnnetunnet.