Ameerika Ühendriikides teevad liikidevaheliste suhete kirjeldamisel ilma kaks noort kirjanikku – Christie Sims ja Alara Branwen. Need pole autorite tõelised nimed, vaid varjunimed. "Ma ei ole nii hull, et avaldada selliseid asju oma tegeliku nime all," on märkinud Branwen. Arvatakse, et autorid võivad olla umbes 25aastased naised, kes tutvusid Texase ülikoolis õppides.
Nime varjamiseks on neil piisavalt põhjust, sest Simsi ja Branweni erootilised raamatud on suur edasiminek "Viiekümne halli varjundi" laadsete raamatute karmist seksist ja detailsetest voodistseenidest ning armastusromaanidest vampiiride ja libahuntidega. Ameeriklannade jutustustes on erutuse tekitajaks 60 miljoni aasta eest maamunal tatsanud eelajaloolised soomustega kaetud loomad, nagu türannosaurused ja pterodaktülosed, samuti väljamõeldud ohtlikud elukad, nagu kentaurid, draakonid ja greifid.
Sauruste ja naiste vaheline seks võib olla väga kirglik, kuid ka surmavalt ohtlik. Dinoporno ehk dinoerootika (inglise keeles dinosaur Erotica, ka monster erotica) peategelasteks on noored kaunid naised, kel pole midagi hiidsisalikega lõbutsemise vastu. Sellele vihjavad ka raamatute esikaaned, millel on tavaliselt kujutatud meelas poosis poolpaljaid naisi koos eelajalooliste elukatega, kelle silmist võib välja lugeda n-ö magamistoasoovi. Tegelikult pole sellises lähenemises ju midagi uut – ka näiteks Pablo Picasso töödes on omavahel seotud naisi, kalu ja müütilisi olendeid.
Raamatute süžeed ei hiilga originaalsusega ning enamasti kirjeldatakse, kuidas mõni kaunis neiu astub endalegi üllatuseks imelikesse suhetesse monstrumiga, sattudes ootamatult heinamaal kokku pterodaktülosega või kohates muuseumis mõnda muud ellu ärganud dinosaurust. Enamasti lõpeb taoline kohtumine seksiga.
"Röövitud tritseratopsi poolt"
Ka raamatute üheülbalised pealkirjad – "Röövitud tritseratopsi poolt", "Velotsiraptori pesas", "Türannosauruse poolt kaasa viidud", "Kohting röövlinnuga", "Lend greifiga", "Müüdud draakonile", "Dinopark öösel", "Draakoni orjatar", "Minotaurose haardes" – annavad üsna selge pildi jutustuste sündmustest. Kuigi neid raamatuid nimetatakse sageli romaanideks, mahub tegevus tavaliselt ära paarikümnele leheküljele.
"Roomaja tugev ja kuum keel lakkus tema alasti keha. Azog hingeldas sellest puudutusest, siis hakkas ta tundma joovastust metsalise keha pressimisest tema ihu vastu. Ta ei olnud kindel, kust tuli see ootamatu erutus. Võib-olla põhjustas selle hiljutine langemine kiiresse jahedasse voolusesse, või üritas ta veel ükskord saada rahuldust, enne kui suur soomuseline elukas ta tükkideks rebib. Igal juhul nautis Azog tema sooja ja krobelist keelt oma õrna naha vastas," on kirjas jutustuses "Velotsiraptori pesas".
Raamatuis esineb ka kirjeldusi, nagu "Alguses vihkas Carla selle metsiku antiikse metslase puudutusi, kuid hetke pärast hakkasid need talle meeldima" või "Kui maruvihane türannosaurus oli oma ohvri nurka surunud, hakkas teda huvitama rohkem tema naiselikkus kui liha."
Šveitsi meediakanal 20min.ch uuris, mida inimesed taolistest raamatutest arvavad. 15% vastanutest pidas neid ebahuvitavateks, 58% täiesti haigeks värgiks ja vaid 27% vastas: "Miks ka mitte? Seksifantaasiatel pole piire."
Mõni ajakirjanik näeb inimeste ja sauruste vahelises seksis zoofiilia tunnuseid, kuid dinopornoraamatutele on tekkinud ka fänniklubi.
Sims ja Branwen on rääkinud, et suudavad üheskoos kirjutada 5000–9000 sõna päevas. Kui üks ära väsib, jätkab kirjutamist teine. Kõige viljakam aeg noorautorite elus oli 2013. aasta oktoober, kui nad avaldasid umbes sada sellist lühiromaani. Kirjanike andmetel on nende raamatute lugejateks 60% mehi ja 40% naisi ning dinoseksi vastu tunnevad huvi 24–60aastased inimesed, kuid enim olevat fänne 30–40aastaste hulgas.
Kõik sai alguse "Jurassic Parkist"
Kord küsiti Branwenilt, kas lugejad tõepoolest ihalevad dinosaurusi või suhtuvad raamatuisse pigem irooniaga. "Arvan, et nad unistavad tõemeeli dinosaurustest, draakonitest, minotaurostest, kentauridest ja muudest sellistest olenditest. Mõni lugeja ostab meie raamatuid, sest peab neid hullumeelseteks ja lustlikeks. Meile, autoritele, pole see oluline. Peame tähtsaks seda, et lugejad saaksid meie tööst rahuldust," kostis naine.
Neid raamatuid saab nimetada bulvarikirjanduseks, kergesisuliseks lektüüriks, jutukateks. Hispaania ajalehe El Mundo ajakirjanik Pablo Scarpellini nimetas neid raamatuid kommertslikeks ja tavaliselt kehvasti kirjutatud romaanideks, mis ometi köidavad miljoneid lugejaid, kes on hullud sadomasohhismi järele.
Autorid on innustust saanud E. L. Jamesist, kes on erootiliste romaanidega endale korraliku varanduse kokku ajanud. Neid on inspireerinud ka ulmekirjanike Isaac Asimovi, Robert Anthony Salvatore, Piers Anthony ja Robert Heinleini stiil.
Idee seksist dinosaurustega tekkis spontaanselt ning tundus alguses liiga metsik, et ellu rakenduda. "Kui ma nägin ühel päeval filmi "Jurassic Park", siis hakkas mu perversne mõte kiiresti tööle," on Sims meenutanud.
Nädal hiljem oli tema esimene dinoseksilugu kirja pandud.
Tandem avastas, et selliste raamatute vorpimine on nii lõbu kui ka rahaliselt kasulik. "Me teenime rohkem kui meie sõbranna, kes on mitu aastat töötanud Boeingu kompaniis insenerina," reedab Branwen.
Naiste sõnul on raamatud kirja pandud lugejate süngeimate erootiliste fantaasiate esiletoomiseks. Ühe romaani tutvustuses seisab: "See on lugu metsikust seksist metsloomaga. See on kirja pandud selleks, et avada teie kõige julgemad erootilised fantaasiad. See kirjandus pole nõrganärvilistele ja see erootika pole soovitatav teie emale. Kõik seksikirjeldused selles raamatus on väga üksikasjalikud ja otsekohesed. Raamatut pole kasulik lugeda alla 18aastastel."
Branwen ja Sims on tunnistanud, et seksilood dinosaurustega põhinevad nende isiklikel fantaasiatel. "Minu maitse-eelistustes pole midagi erilist, kuid mul on salajased kiimalised mõtted suurtest ja tugevatest koletistest, kes otsivad ilusaid tüdrukuid," on ütleb enda kohta Sims.
Loomulikult valmib sarnaseid dinoseksiraamatuid ka paljude teiste autorite sulest, kuid Simsi ja Branwenit võib nimetada selle žanri algatajateks ja edukamateks esindajateks.
Saksa dinoerootika: naine haarab ise ohjad
Ameerika eeskujul on moeröögatus jõudnud mujalegi. Näiteks Saksamaal on dinoerootilist kirjandust loonud Cat Crimson ja Alana Troy, kes esinevad samuti pseudonüümide all. Noorpõlvesõbrannad, kelle teed olid vahepeal lahku läinud ja kes tänu sotsiaalmeediale teineteist mõne aasta eest taas leidsid, üllitasid 2013. aasta detsembris kolm raamatut dinoerootilisest sarjast "Jurassic Lust": "Sarvedele võetud", "Kuum ohver" ja "Ekstaasi võnked". Tänaseks on neilt ilmunud 11 e-raamatut.
Oma kirjutatut ei pea nad pornograafiaks, vaid ulmesugemetega erootikaks. Sotsiaalmeedias süüdistavad paljud neid sodoomia propageerimises, samas on Saksamaal ka vastasleer, kes on raamatutest vaimustuses. Kõige rohkem näib dinoerootika ärritavat teisi erootika-, fantastika- ja ulmekirjanikke.
Troy ja Crimsoni teoste keskne tegelaskuju, paleontoloog Miranda Cassidy, on oma seksuaalsusest teadlik ja initsiatiivi haarav enesekindel naine, mitte ohver. Kirjanikud on uurinud kriidiajastu tingimusi, floorat ja faunat, et kirjeldused oleksid tõepärasemad ja loogilisemad.
Kommentaarid