SEKS JA VÄGIVALD: "Viis, kuidas lüürika videopildiga kokku kõlab, normaliseerib ja romantiseerib lähisuhte vägivalda – kes lööb, see armastab? Äkki ka, et kes armastab, see lööb?" küsib antropoloog Liis Turu.Foto: Videokaadrid
Üritused
20. märts 2015, 07:00

ANTROPOLOOG: meie eurolaulu video on täis seksismi ja vägivaldset käitumist (306)

Esmaspäeval ilmus tänavuse Eesti euroloole, Elina Borni ja Stig Rästa esitatud laulu "Goodbye to Yesterday" muusikavideo. Olgugi et paljud videot ja lugu kiidavad, on see ka teistsugused kired lõkkele löönud. "Video on tulvil seksismi, naise hüperseksualiseerimist ja vägivaldset käitumist," ütleb antropoloog Liis Turu, kes sellist videot taunib. Režissöör Masa ehk Hindrek Maasik aga põrutab, et see on vaid meelelahutus.

Videos on muu hulgas näha seda, kuidas paarike kõigepealt miilustab ja siis tülitseb. Elina kehastatav tegelaskuju silitab suurt kööginuga, Stigi tegelane aga lööb rusika peeglisse, mis puruneb ja Stigi käsi voolab verd.

Samuti lähevad armastajad tüli käigus kättpidi kokku ja mees surub küünarnuki naise kõrile.

Sellised kaadrid ongi tagajalgele ajanud antropoloog Liis Turu, kes võttis sõna veebilehel feministeerium.ee.

"Kõige ehmatavam on video põhisõnum. Viis, kuidas lüürika videopildiga kokku kõlab, normaliseerib ja romantiseerib lähisuhte vägivalda – kes lööb, see armastab? Äkki ka, et kes armastab, see lööb?" küsib Liis Turu videot nähes.

"Vahel, kui Eesti meelelahutustööstus taas mõne tõsiselt logiseva soostereotüübi või käredalt seksistliku prohmakaga maha saab, paneb see isegi kergelt muigama. Aga mitte alati. Ekslikult paroodialaadsed juhtumid meenutavad, et arenguruumi veel on."

Vägivald suhtes on normaalne?

Antropoloog ja Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse vabatahtlik Liis Turu ütleb, et oli muusikavideot esimest korda nähes pehmelt öeldes hämmingus.

"Olin rabatud, et keegi reaalselt tuligi sellise süžee ja visuaalse lahenduse peale ning eeldas, et sõnum kõnetab inimesi Eestis ja mujal. Loo tekst kõneleb suhte lagunemisest, kui vastastikune mõistmine on nõrk. Lüürika annab küll mõista, et raskuste seljatamiseks on lootust, kui tunded on suured, ning homne õnn on endi kätes," saab Liis hästi aru, millest laul "Goodbye to Yesterday" räägib.

"Küll aga ei avaldu sõnades, et suhteraskustes paar justkui muuseas teineteist klobib, peeglisse auke virutab, nuga välgutab, ennast veristab ning seejuures ahastab, et armastus on nii suur, nii suur."

Turu sõnul annavad lüürika ja visuaal kokku sõnumi, et selline vägivald kuulub normaalse suhtetüli juurde.

"Naine leiab isegi hoolimata sellest, et mees talle ühes stseenis küünarnuki kõrile surub, et nad sobivad täiuslikult. Elina Born on videos loomulikult poolpaljas ja võtab sensuaalseid poose, et vägivaldsete stseenide vahel midagi vaadata oleks."

Turu arvates on video autoril vajaka jäänud loovaid ideid ja seetõttu on teostusega üle võlli mindud, kuid ta ei mõista, kuidas laabus video produtseerimine nii, et kõik osapooled olid nõus selles osalema.

"Ühiskonnas otsitakse endiselt üha paremaid lahendusi, kuidas pakkuda parimat kaitset lähisuhtevägivalla ohvritele, kelleks on enamasti naised. Samuti proovitakse tõsta lähisuhtevägivalla teemalist teadlikkust," ütleb Turu ja usub, et selline muusikavideo teeb teavitustööle vaid karuteene.

Kõigest meelelahutus

Tänaseks on videokeskkonnas Youtube meie euroloo videol juba üle 200 000 vaatamise. Liis Turu arvates oleks aga ainus mõistlik lahendus teha laulule hoopis uus muusikavideo.

"Tegijad peaksid vastutama, millise sõnumi saadab video noortele, kes loovad parasjagu romantilisi suhteid, või lähisuhtevägivalla otsestele ohvritele, kes on selle video haavatavaim sihtgrupp. Ja lõpuks jääb õhku rippuma küsimus, millise sõnumi saadab Eesti sellise videoga Viinis toimuval Eurovisioni lauluvõistlusel Euroopale."

Režissöör Hindrek Maasik on aga teist meelt.

"Ma olen suhteliselt paksu nahaga ja see virvendus konnatiigis on muutunud päris koomiliseks. Fakt on see, et kõigile on võimatu meeldida – ükskõik kui hea film, raamat või muusika ka poleks," ütleb Masa ja lisab, et kõigile ei peagi meeldima.

"Ma ei näe siin põhjust rahvuslikuks tragöödiaks. See on kõigest meelelahutus. Video toimib täpselt nii, nagu oligi planeeritud. Minu töö ongi müüa video abil lugu õigele sihtgrupile ja teha seda võimalikult hästi, aga mitte meeldida igale suvalisele ettejuhtuvale külaantropoloogile, geoloogile või uroloogile!" põrutab ta.

"Maitsed on erinevad ja see teebki elu huvitavaks. Pole kellegi asi öelda, mida kunstnik peab joonistama, kirjanik kirjutama või millise video peaks artist endale tegema. Kui ei meeldi, ära vaata, saa üle ja mine oma eluga edasi."

Video sõnum: suhtes on vaja kannatlikkust

Liis Turu arvamuse kohta, et ainus võimalus oleks teha laulule uus video, ütleb Masa: "Ta võib teha endale täpselt sellise video, nagu ise tahab. See ei tohiks keeruline olla, sest tundub, et antropoloogil on suhteliselt selge visioon, kuidas peaksid asjad tegelikult käima. Siis jäävad ära purustatud õhulossid, pettumused ja unetud ööd ning kõik hingavad kergendatult ja elavad õnnelikult elu lõpuni."

Mida siis Masa videoga öelda tahtis?

"Tegelikult ütleb juba laulu pealkiri kõik ära: tuleb unustada kõik halb, teha restart ja alustada puhtalt lehelt. Suhetes on kannatlikkust vaja – vahel paaridel jätkub seda, et rasketest aegadest terve nahaga välja tulla, vahel mitte. Siis paugutatakse uksi ja tehakse mitte kõige targemaid lükkeid. See pole lugu, mis algab punktist A ja lõppeb punktis B, vaid otsad jäävad suhteliselt lahtiseks," ütleb Masa.

"Alati tuleb suhtes positiivseid võimalusi kaaluda ja lõpuni võidelda. Ma usun pigem olukorra sellisesse lahendusse kui uste paugutamisse. Samas, vahel on ka õudne lõpp parem kui lõputu õudus."

Maasiku sõnul annab lugu ette väga tugeva suuna, mida video rääkima peaks. "Kui lugu räägib rebasest, siis ma ei saa teha videot jänesest – kõik on väga konkreetselt ette antud, millest see räägib," ütleb ta.

"Me tahtsime loo visuaalselt natuke ebaselgeks teha, et see poleks kohe esimese vaatamisega hoomatav. Soovisime, et inimesel tekiks huvi videot uuesti vaadata ja mõelda, mis seal toimus, mis edasi saab ja kuidas see lõpeb. Ajasime lihtsa loo natuke segaseks, hüpates ajas edasi ja tagasi. Kui vaatajale tundub, et kogu tegevus videos on kaootiline ja suvaline, siis ta eksib: kõik on kalkuleeritud ja täpselt paigas.

Ma olen väga tänulik Stigile, Elinale ja ERRile, et nad mind lõpuni usaldasid ja valisid kergema, poliitkorrektse lahenduse asemel julge ja munadega video, teades ette, milline reaktsioon võib neid siin kallil kodumaal oodata. Ma ütlesin neile kohe, et ma ei tee videot ei eestlastele ega lastele. Minu 20 aasta jooksul tehtud 300 videot on andnud mulle kogemuse, mida poest ei osta."

Stigil on hea nina

Muusikavideo sai purki ühe päevaga. "Kiire tempo oli taga. Alati kipub olema nii, et kohe on vaja ja kohe peab valmis olema. Aga väikese, kuid hea tiimiga on võimalik ka mägesid liigutada."

Kohad, kus videot filmida, hakkasid režissööri peas end juba varem ilmutama. "Lokatsioone tuleb lihtsalt otsida ja oma vaimusilmas näed juba ette, kus lugu toimuma peaks. Mingit suurt organiseeritud skautimist polnud. Kõik tuli kiiresti ja operatiivselt välja mõelda, ära teha ja kokku panna."

Hindreku sõnul saab alati ikka paremini teha, kuid tema arvates saadi videoga kirja väga hea tulemus.

"See on üle mitme aasta tõeliselt hea lugu, kui mitte kõige parem, mis Eesti eelvooru võitnud on. Stig on väga hea laulukirjutaja, tunnetab väga hästi popmuusikat ja tal on hittide peale nina. Nende kooslus Elinaga on väga hästi õnnestunud."

Muusikavideoga loodetakse anda laulule uus mõõde. "Ma loodan, et need poolteist miljonit inimest, kes on seni Youtube’is Elina ja Stigi stoppkaadrit vaadanud, avastavad sellest loost nüüd hoopis mingi uue tähenduse, uue vaatenurga ja kolmanda mõõtme."

Lõpetuseks ütleb Masa: "Kuna ma pole esimene (ega kindlasti ka viimane), kelle kaasmaalased rattale tõmbavad, siis noorematele ja ehk ka nõrgema psüühikaga tegusatele ja loomingulistele Eesti inimestele soovitan lasta kõrge kaarega pähe kõigile "ekspertidest" vingujatele, kadedatele kolleegidele ja lihtsalt õelatele inimestele. Taguge rauda edasi, tehke oma asja ja minge lõpuni. Teistele aga soovitan nautida kevadet ja hoida Elinale ja Stigile pöialt."

Psühholoog Atali Stahlman: näidatud on nõrka meest

"Videos näidatakse suhet, millist ei peaks ühelgi noorel kunagi olema. See on ühe kireloo inetu finaal ja annab sõnumi, et vägivald suhtes on normaalne," kommenteerib psühholoog Atali Stahlman.

"Tegelikult on see ju armastuslaul, aga videos pole armastusega midagi pistmist – puudub lähedus, romantika, õrnus, hoolivus."

Stahlmani sõnul räägib muusikavideo sellest, kuidas üks nõrk mees ei suuda asju selgeks rääkida ega lahendust pakkuda, teineteise kallal tarvitatakse vägivalda ning asi lõpeb mehe enesevigastamise ja põgenemisega.

"See lugu on ilus, inimesed on ilusad, aga videot nähes mõtlesin ma, et kuidas see on võimalik. Kasutatud on hästi palju punast värvi, mis tähendab kirge, vägivalda, agressiooni. Armastusloos oleks pidanud olema ka pehmemat poolt – õrnust, hoolivust või lilli," arvab Stahlman.

"Kehakeelt lugedes saab aru, et nõrk mees ei suuda asju lahendada ja põgeneb, naine on aga tugev ja jõuline pool."

Psühholoogi sõnul on seepärast toodud sisse ka suure noaga sibulalõikamise stseen. "Ülisuur nuga naise käes on vägivalla ja kaitsmise märk. Ta ei nuta kurbusest, et mees ära läks – naine pole põrandal looteasendis –, vaid seepärast, et on vihane. Pisar tulebki sibula lõikamisest ja sellest, et naine mõtleb, mida kõike ta mehega teeks, kui tolle kätte saaks. Ja siis õnnetu mehike istub autos, verine käsi kinni seotud."

Stahlmani sõnul võib selliseid videoid muidugi teha.

"Kuna see on aga meie euroloo video ja lauljad on noorte vaieldamatud lemmikud, siis on video natuke liiga vägivaldne. Seal on näidatud suhet, millist ei tohiks kindlasti olla."