Kas "1944" ületab filmi "Nimed marmortahvlil" külastajarekordi? (2)

Taska Filmi toodetud ja Elmo Nüganeni lavastatud sõjafilm "1944" naudib kinos suurt vaatajamenu: pühapäevase seisuga oli seda vaatamas käinud juba 91 285 külastajat ja suure tõenäosusega jõutakse lähipäevil 100 000-ni.

"1944" ületas 19 030 vaatajaga ka Eesti filmi avanädalavahetuse vaatajarekordi, senine esikoht kuulus samuti Taska Filmi toodetud ja Nüganeni lavastatud mastaapsele sõjafilmile "Nimed marmortahvlil" 15 611 vaatajaga.

Teadupärast hoiab 2002. aastal valminud "Nimed marmortahvlil" ligi 168 000 vaatajaga Eesti filmi kinokülastusrekordit. Kui tõenäoliseks võib pidada seda, et "1944" selle ületab? Filmi produtsendi Kristian Taska sõnul lootis filmi meeskond, et kui film kogub 50 000 vaatajat, siis pole häbisse jäädud.

"100 000 vaatajat oli see eesmärk, mida mina tootjana lootsin. Et see juhtus nii ruttu, nelja nädalaga, seda ma muidugi arvata ei osanud,” ütleb Taska. Filmi "Nimed marmortahvlil" tulemust pole aga tema sõnul võimalik püüda: "Ajad on natuke teised. Meie ümber on palju rohkem muud meelelahutust. Palju rohkem uusi filme tuleb kogu aeg peale. Hoolimata sellest, et "1944” on mõnes kinos jätkuvalt enim vaatajaid koguv film, ei taha kinod meile enam magusaid õhtuseid aegu anda. Uued filmid tulevad peale, kinod on seotud lepingutega ja kohustatud teistele filmidele ruumi leidma.”

Taska sõnul võibki seega tekkida olukord, kus hoolimata uhkest algusest ja suurest huvist võib mõni laisem kinokülastaja peagi avastada, et "1944" jääb suurel ekraanil vaatamata, sest seda pole kinos lihtsalt enam kuigi kauaks. "Samuti on ilusad ilmad kohe ukse ees. "Nimed marmortahvlil" esilinastus novembris ja sel oli palju aega kevadesse tiksuda. Päikselised ilmad tähendavad seda, et minnakse loodusesse, mitte ei passita kinnises ruumis," nimetab Taska veel ühe põhjuse, miks "1944" tõenäoliselt Nüganeni eelmise sõjafilmi rekordit ei ületa.

Taska sõnul on üldiselt aga vaatajate arv iga filmitegija jaoks tähtis. "Ükskõik kui elitaarseks ka keegi ennast ei pea, tehakse filmi ju publiku jaoks. Muidu võiks sahtlisse luuletada või omaette filosofeerida. Lisaks kinole on filmi väärtuse mõõdupuuks selle tulevane populaarsus uutel ekraniseeringutel teles ja miks ka mitte digi-TV kojutellimiste arvus," märgib filmimees.