Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik: teist nii sõbralikku maad nagu Eesti annab otsida (2)
Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik elavad Kadriorus luigetiigi kaldal. Mõlemad on tunnustatud kirjanikud, Jaak lisaks diplomaat. Nende nimesid on mitut puhku mainitud ka tulevase presidendipaari kontekstis. Kuigi neil on maamaja Vormsi saarel, mida Jaagu venna perega jagatakse, eelistavad mõlemad oma kirjatööd siiski linnakodus teha. Viivi aknast avaneb vaade luigetiigile, taamalt paistavad presidendiloss ja kunstimuuseum. Jaagu loomenurga aken avaneb teisele poole, otse Vatikani saatkonnale. Nende kodu on täis häid ja väga häid raamatuid, kunsti ja tõeliselt ehedat intelligentsusehõngu, just sellist, milles pole tühist poosetamist.
Seame end mõnusalt kohvitasside taga sisse ning räägime Jaagu ja Viivi elust Eestis ja eemal. Jaagu diplomaaditöö tõttu on nad elanud väikeste vahedega kuusteist aastat Eestist eemal: Soomes, Itaalias, USAs, Lätis, Rootsis ja mujalgi. See annab hea ülevaate ja võrdluse, milline paistab Eesti elu kaugelt ja lähedalt vaadates. Jaak ja Viivi kiidavad, et Eestisse tagasi tulles jäi silma väga palju imeilusasti korda tehtud ehitisi. Üks nende uus lemmikkoht Tallinnas on Energia Avastuskeskus, kus on tehtud ka selle loo pildid.
Viivi sõnul tekib Eestist eemal olles ja internetis meediat jälgides siinsest elust täiesti erinev pilt. “Jääb mulje, et Eesti on üks vaene maa, kus on palju kuritegevust ja rumalust. Kui Eestisse tuled, näed, et see on puhas bluff, mis moodustub ajakirjanduse kõmulugudest. Tegelik Eesti on absoluutselt teine – sellist teist nii vaikset ja sõbralikku maad annab maailmas otsida. Mis puutub vaesusesse, siis igas riigis on inimesi, kes mingisugustel põhjustel on tänavale jäänud, Eesti ei ole mingi erand. Kui aga sõita mööda Eestit ringi, on vapustav näha, kui palju on viimase kahekümne aastaga ära tehtud. On loomulik, et kõik inimesed ei saa olla ühtmoodi heal järjel. Lähemalt vaadates on selge, et osa asju on meie riigis valesti tehtud, nagu juhtub kõigis riikides, aga üldmulje on ikka see, et kõik on hästi! On imetlusväärne, kui palju on meil jõutud ja tehtud. Viriseda saab ju alati, aga mida rohkem maailmas reisida, seda suurem on võrdlusvõimalus. Seda arvestades võime uhked olla selle üle, milliseid arenguimesid Eesti on nii lühikese ajaga korda saatnud.”
"Milline teie enda usutunnistus on? - Olen ristitud rooma-katoliiklaseks. - Mida võiks tänapäeva eestlased roomlastelt õppida, kui üldse? - Eks eestlanegi võiks elu kergemalt võtta ja sellega rahul olla, mis on. - Miks ta siis pole kunagi millegagi rahul? - Eestlase häda on ehk see, et ta on vähe ilma näinud ega usu, et inimese elu on igal pool raske ja paradiisi pole kusagil. Eestlane arvab alati, et teistel on ehk midagi paremat ja seni, kuni ta volks ja volks teiste taldrikutesse vahib, jahtub oma söök ära. Siis on jälle põhjust nuriseda!" (Muuseas ei maini Luik, et tema ja Jõerüüdi "rooma-katoliiklus" sai teoks mitte just ammu siinsamas Eestimaal ega ole midagi põlispäriselt saadut.)