Hispaanias leiti "Don Quijote" autori haud

Tänapäeva romaani isaks nimetatud 68aastane Cervantes suri 22. aprillil 1616 ja maeti päev hiljem tema soovi kohaselt kloostri kabelisse. Trinitaari ordu oli aidanud maksta tema eest lunaraha, kui ta mauri piraatide kätte vangi langes. Ent kui klooster XVII sajandi lõpus ümber ehitati, jäi Cervantese haua täpne asupaik unarusse. Selle avastamiseks kulus sajandeid.

"Ta suri vaese mehena," ütleb Madridi linnavalitsuse kunsti-, spordi- ja turismiosakonna juhataja Pedro Corral BBC-le. "Ta oli lahinguhaavadega sõjaveteran." Vasaku käe sõjavigastused olidki üks tunnus, mille järgi spetsialistid Cervantese maiseid jäänuseid tuvastada püüdsid.

"On teada, et tal oli alles vaid kuus-seitse hammast," ütles ekspert Francisco Etxberria aasta algul. "Võimalik, et käeluus on senini näha vigastuse tekitanud metallikilde." Cervantest tabas 1571. aastal Lepanto merelahingus Ottomani impeeriumi vägede vastu kolm musketikuuli – kaks neist rinda ja üks kätt.

30 eksperdist koosnev tiim tuvastas matmispaiga kloostrialuses unustatud hauakambris infrapunakaamerate, 3D-skannerite ja georadari abil. Hauakambri tagaseina 33 nišist ühes avastati hulk täiskasvanute luid, mis klappisid nende inimestega, kes ürikute järgi olid maetud koos Cervantesega. Kuigi ükski leitud luu ei viita Cervantese vigastustele, on eksperdid siiski kindlad, et säilmete seas on just Hispaania kirjanduse suurkuju luud.

Nad toonitavad ometi, et sajaprotsendilist kindlust pole. "Säilmed on halvas seisundis ja ei võimalda meil Miguel de Cervantese individuaalset tuvastamist," ütles ekspert Almudena Gracia Rubio. Hilisema DNA-analüüsi abil saabub ehk selgus, millised luud ei ole Cervantese omad.

Madridi linnavõimud loodavad "Don Quijote" autori viimse puhkepaiga väärikalt märgistada.