Inimesed

"Üks neiu ei saa õnnetu armuloo tõttu rahu ja annab endast märku ka sajandeid hiljem." (59)

Jaanus Kulli, 19. märts 2015, 07:00
SELGELTNÄGIJAD: Kuidas Ilona Kaldre ja tema Vene kolleeg Aljona Orlova Tallinna vanalinnas ühe keskaegse hoone keldris kummitava neiu juhtumiga tegelevad, näeb TV3 sarja "Appi tuleb selgeltnägija" teisel hooajal, mis eile käivitus.Foto: TV3
"Siin said sajandeid tagasi kokku kaks armunut. Paraku polnud see lihtsalt mehe ja naise romantiline lugu, selles loos puhkes kirglik armastus abielumehe ja vaba naise vahel. Nii ei saagi noor neiu õnnetu armuloo tõttu rahu ning annab endast märku ka sajandeid hiljem," seletab Ilona Kaldre, miks ühes Tallinna vanalinna söögikohas nõud liiguvad ja uks iseenesest sulgub.

"Siin restoranis kummitavat vaimu, noort valges rüüs daami, on oma silmaga näinud üks meie teenindaja. Reaalset naise valget siluetti," kirjeldab Vanaturu kaelas asuva Margo restoran-kohviku klienditeenindaja Inga salapärast kummitust, kes keskaegse maja keldris endast aeg-ajalt märku annab.

Samal teemal

"Kui üks restorani töötajatest jäi õhtul üksi majja, ilmus turvakaamerate ekraanile pilku visates sinna äkki korraga kummitus, üks valge kuju. Järgmisel päeval turvakaamera linti tagasi kerides kummitust enam näha ei olnud, küll aga oli ühele kaamerapildile jäänud teenindaja kohkunud nägu," meenutab Inga kolleegi kohtumist noore neiu vaimuga.

"Kuna ka teenindaja ise jäi ühele turvakaamera lindile, oli tema reaktsioon selgelt näha. Kõik see juhtus täpselt südaööl ning ta sai sellest niisuguse šoki, et ise ta sellest loost kindlasti ei räägi," on söögikohas kaks aastat töötanud Inga veendunud. "Too tütarlaps helistas otsekohe pärast juhtunut ja tema esimene reaktsioon oli, et siia ta enam tööle ei tule."

Klaasid löövad omavahel ise kokku

Tavaliselt ei ilmuta kummitus end aga nähtaval kujul. "Meie inimesed on kuulnud, kuidas köögis nõud, noad ja kahvlid liiguvad. Siin oli kord näiteks veinikoolitus, kui korraga kaks klaasi omavahel kokku lõid. Õhtul läheb uks iseenesest kinni, mis tähendab, et ma ei sa siit majast enam välja," kirjeldab Inga uskumatuna tunduvaid seiku. "Kuigi uks pole lukus, ei ole seda lihtsalt võimalik seestpoolt avada. Viimasel ajal olen seda kogenud kahel korral. Viimane kord juhtus see lausa selle kuu reedel, 13. märtsil. Vähe sellest, kui sa siia õhtul üksi jääd, kuuled nõude liikumist või kuidas keegi baariletil asuvat kliendikella helistab. Sama moodi ka köögis, kuigi on täpselt ja selgelt teada, et sel ajal seal kindlasti enam kedagi ei ole."

Mis siis toimub? Et saada teada kas või pooltki tõde, mida keskaegsed müürid endas peidavad, kutsus restorani omanik ühe Eesti tuntuma selgeltnägija Ilona Kaldre ning tema Vene kolleegi ja konkurendi Aljona Orlova saatest "Selgeltnägijate tuleproov" uurima, kas hoones tõesti kummitab. Kaks kuulsat selgeltnägijat veetsid eelmise aasta 15. oktoobril vanade müüride vahel viis tundi.

"Vanal linnal, nagu seda on Tallinn, on oma ajalugu ning oma ajalugu on siin ka igal kivil," tõdeb Ilona Kaldre. "Nii paluski restorani omanik, et äkki me saaksime uurida, mis siin siis ikkagi toimub, sest söögikoha töötajad kartsid juba tööle tulla. Ma tean, et siin tehti remonti, ja mulle tundub, et sellega nad justkui äratasid ajaloo ellu."

"Me ei ole jumalad."

Ajaloo, mis Kaldre sõnul on ühtaegu nii romantiline kui ka dramaatiline: sajandite eest kohtusid sealsamas noor vallaline naine ja abielumees, kelle armusuhe oli juba eos hukule määratud. Neiu annab armuvalust märku tänini. "See romantiline lugu läks mulle väga hinge," ütleb selgeltnägija, tunnistades, et üldiselt talle kõiksugu kummituslood väga ei meeldi.

"Mulle meeldivad rohkem selged ja konkreetsed faktid. Mulle meeldib rohkem kedagi üles leida. Olgu ta siis elus või mingitel asjaoludel siit ilmast kahjuks lahkunud. Kui aga lugu läheb kolme-nelja sajandi taha, tuleb tunnistada, et see teema ei ole mulle eriti huvitav," selgitab Kaldre.

Siinkohal teeb ta sügava kummarduse kolleeg Aljona Orlova suunas. "Vaatasin suure huviga, kuidas tema töötab. Ma proovisin tõsimeeli samuti teada saada, mis toimub. Jah, ma tundsin siin mingit energiat, aga ma ei suutnud seda enda jaoks formuleerida. Aga see, mida tema siin tegi ja mida ta rääkis, pani isegi mind imestama. Ta rääkis, mis siin kunagi oli olnud, millised seinad olid siis, millised on hiljem juurde ehitatud. Kirjeldas väga täpselt, kuidas see naine välja näeb," jutustab Kaldre.

"Väga tähtis on rõhutada, et me töötame koos. Me ei ole jumalad. Kui me oleksime jumalad, siis… me ei oleks enam siin selles ilmas. Me aitame teineteist, täiendame teineteist. Me veetsime siin terve õhtu. Mina tundsin lihtsalt kellegi kohalolekut, aga Aljona nägi teda," tunnustab Kaldre.

Restoranitöötaja Inga nendib, et pärast selgeltnägijate mitmetunnist vaevanägemist on salapärane noor daam natuke hoogu maha võtnud. "Öist kellaandmist pole enam keegi kuulnud. Kuigi ta ei tee midagi halba, on kõhe ikkagi. Kuuleme, kuidas ta jätkuvalt kõnnib ja sahistab ja nagu nügiks midagi," kirjeldab Inga veidraid hääli. "Aga vaatama ju ei lähe. Muide, ükski meesterahvas pole siin tööl püsinud," märgib ta, et vastassugupool on nõrganärvilisem.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee