Raske liikumispuudega inimene kasutab punktist A punkti B liikumiseks ratastooli või akutoitel töötavat liikumisabivahendit, mida nimetatakse skuutriks ( http://manual.ee/tag/skuuter/). Vahet ei ole, kas ta käib sellega siis kodupoes või teatris või läheb lennureisile. Korruste vahel liikumisel abistab lift või eskalaator. Nii et on võimalik reisida küll, kuigi peab arvestama vaatamisväärsuste, hotellide ja ühistranspordi ligipääsetavusega. Sellekohane teave on internetis olemas.
Raske liikumispuudega inimene kasutab punktist A punkti B liikumiseks ratastooli või akutoitel töötavat liikumisabivahendit, mida nimetatakse skuutriks ( http://manual.ee/tag/skuuter/). Vahet ei ole, kas ta käib sellega siis kodupoes või teatris või läheb lennureisile. Korruste vahel liikumisel abistab lift või eskalaator. Nii et on võimalik reisida küll, kuigi peab arvestama vaatamisväärsuste, hotellide ja ühistranspordi ligipääsetavusega. Sellekohane teave on internetis olemas.
See. et nõukogude ajal ei hoolitud invaliididest, on ikka vale küll. Pension oli märgatavalt suurem kui praegu. Ma mõtlen ostuvõimet. Ja keegi ei narrinud inimest mingi puude pärast.Need, kes olid vaimse raske puudega, olid teatud asutustes kinni ning see oli ka õige, sest nagu praegu näha on, panevad nad toime kuritegusid, mille eest ei vastuta. Aga mis puutub Liivikasse, siis arvan, et iga normaalne inimene kardab kiskjaid ja ei lähe nende puuri. Ilmselt tahtis mängida suurt loomasõpra ja üles näidata oma julgust. Muidugi oli ta noor ja uljust täis, aga tihti maksab see uljus valusalt kätte. Aga edu talle ja mis peamine, et tal on lapsed. Selle armastusega on kuidas on, aga põhimine on lapsed.
Vene ajal vaadati puudega inimese peale rohkem viltu, aga tööle ta said kõik, kes tööd teha suutsid ja tahtsid. Tänases Eestis ollakse pisut dolerantsemad, aga tööle kanditeerimisel jäetakse-lükatakse sind igal juhul viimaste sekka! Jumal hoia, kui sa veel ratstoolis kusagile firmasse sisse veered.
Vene ajal vaadati puudega inimese peale rohkem viltu, aga tööle ta said kõik, kes tööd teha suutsid ja tahtsid. Tänases Eestis ollakse pisut dolerantsemad, aga tööle kanditeerimisel jäetakse-lükatakse sind igal juhul viimaste sekka! Jumal hoia, kui sa veel ratstoolis kusagile firmasse sisse veered.
Ohutusest ei maksa siin rääkida, praktikant, kes teist päeva tööl oli, lubati ilma igasuguse juhendamiseta eriti ohtlikke loomi toitma. Soovitan Liivikat mitte mõnitada, sest ta on oma eluga tõesti tublilt toime tulnud.
Kust kohast sa seda mõnitust välja lugesid, unes nägid või? Kui noor inimene juba teisel päeval ja ilma juhendamise ning instrueerimata suurkiskjate juurde hooldama saadeti, siis oli tegu ilmse loomaaja poolse tegemata jätmisega. Sest vene ajal oli tööohutus tõesti, vähemalt paberil, hästi organiseeritud. Igas ettevõttes olid siis palgal vastava ala spetsialistid .(aga kui paljudes firmades praegu selliseid spetsialiste palgal on?Väga vähestes!) Juhendid, instruktsioonid, õppused, atesteerimisded j.n.e. Imestan, kuidas selline asi sai üldse juhtuda.
söda oli neid nn. puuetega inimesi ikka palju, kuidagi pidid nemadki elama, ei olnud proteesegi. Reisimas nad muidugi ei käinud. Aferiste oli siis oluliselt vähem kui praegu.
Mäletan Liivikat Loomaaia lasteringi juhendajana. Imeilus naine ja tohutult soe, päikeseline ning hea inimene. Kõik lapsed jumaldasid teda, eriti tüdrukud tahtsid tema moodi olla. Palju, palju edu talle.
Tubli muidugi, kui inimene on optimistlik ja ise endaga enam-vähem hakkama saab. Kuid mõlema käega oleks see siiski märksa paremini õnnestunud. Imestan, et kuidas loomaajas noort töötajat,praktikanti, võimalike ohtude eest éi hoiatatud. Kuhu jäi siis tööohutus? Vene ajal olid ju ettevõtetes lausa palgalise tööohutuse insenerid, kes pidud kõik ohud käbi mõtlema, tööjhendid ja instruktsioonid koostama, õppusi ja tedamiste kontrolle läbi viima.
Ühelt poolt võib see tunduda puudega inimeste ära kasutamisena. Kuid teisalt saavad nad ennast tõestada ja see on väga tähtis. Toetuste ära võtmine on aga suur risk - meie tagurlikke seadusi arvestades:(!
vaatasin saadet.Saan aru ,et saate eesmärk “sante ” normaalsetena näidata ,aga… kas liiga suur koormus ei panda neile seal peale ?Tavalise kitsaste rehvidega tänava ratastoolis üle 300 km läbida mööda soid ja rabasid! Selleks on ju hoopis teistsugused ratastoolid.Too sõdurpoiss on juba praegu seal verise jalaköndiga ,kui ta neid ratastoole peab lükkama! Miks mindi Kohtla kaevandusse mingit poollagunenud käiku pidi? Kui sinna oli vaja minna siis kaevandusse saab ju väga korralikku kaldteed mööda .Kuu aega tagasi just Talvise Tantsupeo ajal käisin seal! Ma täiesti terve aga ei ole küll kindel kas olen võimeline 15 päevaga Ontikalt Suure-Munamäe juurde jalutama ! Minule jäi küll mulje ,et Kanal2 kasutab selle saatega "sante " ära.Loodan siiralt ,et nad saavad vähemalt korraliku honorari .Siis on järgmine aasta ,kui riik lõpetab neil Haigekassa kindlustuse ära kui tööpõlguritele ,mille eest ennast ravida.
see lause tema sõnavaras oleks pidanud olema esikohal, ehk oleks käsigi alles, ja kellele seda üldse vaja, et "ma pean", täiesti mõttetu püüdlus, "ei pea", kui ei taha ja ei viitsi.
KOMMENTAARID (34)