RAUDNE KOLMIK: Direktori abi (Jaak Prints), koolidirektor (Hendrik Toompere) ja õpetaja (Maria Klenskaja) 1952. aastal lastevanemate koosolekul.Foto: Annika Haas
Jaanus Kulli 11. märts 2015 07:00
""Vehklejat" tegema hakates oli kõige suurem üllatus, kui erinevates maailmades oleme oma kallite põhjanaabritega ikkagi elanud," tunnistab üks filmi peategelasi, koolidirektorit kehastav Hendrik Toompere

""Vehklejat" tegema hakates oli kõige suurem üllatus, kui erinevates maailmades oleme oma kallite põhjanaabritega ikkagi elanud," tunnistab üks filmi peategelasi, koolidirektorit kehastav Hendrik Toompere. 

"Kuigi meie vahel on vaid kaheksakümmend kilomeetrit lahte, on ajalugu teinud oma töö," arutleb Hendrik Toompere, kuidas isegi soomlastel on sageli keeruline mõista, mida tähendas elu Nõukogude okupatsiooni ajal.

"Ka režissöör Klaus Härö ei saanud vähemalt algul väga aru, millises maailmas inimesed Eestis 1952. aastal elasid. Miks nad nii käitusid, mis olid nende motiivid.

Eks oma osa oli siin ka stsenaariumil, mis esimeses variandis tundus selline must-valge, klassikaline Ameerika film, kus on üks hea kangelane, keda segavad nõmedad inimesed, ent kokkuvõttes läheb kõik hästi."

Toompere meenutab, et Soome tunnustatud režissöörile Klaus Häröle pidi rahulikult seletama: ka loo negatiivsel kangelasel – koolidirektoril – on tohutult palju salajasi allhoovusi ja motiive: "Hakkasime sellest peale, mis mees see ühe väikelinna direktor 1950. aastate alguses võib olla. Mis taustaga ta on, kas ta on sõjas käinud? On ta punaste perekonnast või on ta vasakpoolsete vaadetega intellektuaal?

Neid foone läbi mõelda oli erakordselt tähtis, sest see kõik hakkas kajastuma ka tonaalsuses: kui siga mees ta kokkuvõttes ikkagi on. Või mis hääle või pilguga ta mingeid asju ära keelab."

Edasi lugemiseks: