Inimesed

Kui kaua suudab naine saladust hoida? Alla kahe ööpäeva! (21)

Leonti Kährik, 9. märts 2015, 07:00
SOSS-SOSS: Naisi vaevab vastupandamatu tung saladusi jagada. Foto: Vida Press
Eestlaste iidses rahvatarkuses on kuldsed sõnad: mida teab naine, seda teab ka küla. Keegi naine on kunagi seletanud ka põhjust: "Kambas on kergem saladust hoida." On see vaid legend või on asjal tõepõhi all?

2009. aastal korraldati Inglismaal uurimus, saamaks vastuseid küsimustele, kas naised suudavad saladusi hoida ja kui kaua nad suudavad seda teha.

Ajalehes Daily Mail avaldatud uurimuse lühikokkuvõttes ütles selle kuraator Michael Cox: "See on tõsi, et naised ei suuda saladusi hoida".

Leiti vastus teiselegi küsimusele: tüüpiline daam suudab saladust hoida keskmiselt 47 tundi ja 15 minutit. See arv sai hüperkuulsaks, seda on korratud sadades ja sadades väljaannetes. Paljud naised ütlesid, et saladuse hoidmine tekitab neis väljakannatamatu raskustunde.

Ameerika neuropsühholoogia professor Margaret McCarthy (Marylandi ülikool) leidis, et naiste kõrgenenud vestlemishimu tuleneb geenidest: selle taga olevat muutused geenis FOXP2, mida võib tinglikult nimetada ka kõne geeniks. Ka neuroneid on naise aju kõnekeskuses rohkem kui mehel.

Ehkki professor Geoffrey Beatie (Manchesteri ülikool) üldistav uurimus näitab, et nii mehed kui naised kasutavad päeva jooksul oma kõnes keskmiselt 16 000 sõna, on teemad erinevad: mehed räägivad asjadest ja tegudest, naised tuttavate karakteritest ja suhetest.

Miks? Juba matriarhaadist alates on naiste õlul olnud pere- ja sugulussuhetel silma peal hoidmine. Samuti jälgivad naised armusuhteid. Kultuuris on olemas varjatud arhetüüp, mis sisaldab selliseid käskusid nagu "Tunne oma sugulasi" ja "Pea tuttavate armu- ja peresuhetel silm peal". Neid käske me avalikus sõnastuses ei kohta, aga nad on olemas ja toimivad.

Mida teab mees, seda teab ka naine

Küsigem mehelt ja naisterahvalt nende sugulaste kohta. Naised valdavad palju rohkem teavet oma sugulaste kohta kui mehed. Naised tunnevad hästi tuttavate armuelu: kes kellega, millal, kus, kui kaua, mitmendat korda abielus, mitu last, kelle laps jne.

Küsigem mehelt midagi selliste asjade kohta, ja kohe saame vastuseks: "Ei tea. Pole minu asi".

Miks kipuvad saladused varem või hiljem avalikuks tulema? Saladustest rääkimine tõstab avalikustaja eneseväärikust: vaat, mida mina tean! Saladuste jagamine suurendab inimeste omavahelist sotsiaalset sidusust, võimendab meie- ja sõprustunnet. Ühtlasi on saladustel tähtis koht sotsiaalse kontrolli tagamisel.

Coxi kureeritud uurimusest ilmneb, et kui pärast saladuse avalikustamist tunneb 2/3 küsitletud naistest küll süümepiinu, tunneb 1/3 siiski naudingut.

Kuid iseäralik on see, et nii saladuse avalikustamine kui ka vestlus unustatakse kiiresti.

McCarthy leidis, et vestlev naine naudib oma häält ja samal ajal aktiveeruvad ka aju need osad, mis eritavad endorfiine – aineid, mis tekitavad kerge eufooria.

Aga kõike päris naiste kaela ajada siiski ei saa. Voodi on veetleva naise ja osava saladuseküti käes üks tõhusamaid saladustelaekaid avavaid muukraudu ja võib öelda, et mida teab mees, seda teab ka naine, kui ainult tahab.

Saladused tekitavad stressi

Saladuse hoidmine võib tekitada tõsise negatiivse stressi koos tugeva muretundega. Et muret leevendada, jagatakse seda tuttavatega. Kuid avalikustatud saladus võib lendu minna.

Siinkohal meenub traagiline sündmus, mis toimus eelmisel kümnendil Rootsis: keegi rootslane solvus ühe ministri peale ja tappis ta. Politsei mõrvari jälile ei saanud. Mõrvar rääkis kuriteost oma emale, lootes, et kõik jääb nende vahele, sündis peresaladus. Nüüd aga hakkas ema muretsema poja ja ka enda pärast. Ema tundis end kaassüüdlasena – ta tajus, et ei suutnud oma lapsest inimest kasvatada.

Mure viis topeltõnnetu ema sõbranna juurde muret kurtma. Nüüd hakkas tööle "seelikutelegraaf" – uudise levik sõbrannalt sõbrannale ja lõpuks ka politseisse.

Riigisaladuste nuhkimiseks on kasutatud ka pornostaare

Läbi aegade on naisi kasutatud juurdepääsuks riigi- ja sõjasaladustele. Nõukogude Liidu luureorganisatsiooni KGB alluvuses teenis terve pataljoni jagu vastava väljaõppe saanud noori naisi-saladusekütte. Ja nad olevat teinud väga head tööd.

Ajalukku on läinud Hollandist pärit tantsija Mata Hari (1876–1917), kes spioneeris Saksamaa kasuks ja lõpuks selle eest ka hukati.

Teine superspioon oli ungarlanna Cicciolina (Ilona Staller, sündinud 1951), kelle Ungari KGB suunas Itaaliasse, luuramaks Varssavi pakti riikide kasuks.

Lääne-Euroopas teatakse Cicciolinat kui skandaalset pornostaari ja poliitikut, Ida-Euroopas aga kui üliosavat luurajat. Temaga olevat voodit jaganud kümned ja kümned lääneriikide juhtivad poliitikud.

Kuid mõnda asja pole suutnud naisedki välja nuhkida. Näiteks kokakoola valmistamise tehnoloogiat teadvat täpselt ainult kolm meest.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee