Inimesed
7. märts 2015, 07:00

100 vägevat eesti naist – Lydia Koidulast Anu Saagimini (141)

Vägevaid naisi on lihtne reastada: ema, vanaema, vanavanaema, lasteaiaõpetaja, esimene klassijuhataja ja nii edasi. Naistepäeva eel otsustasimegi tegeleda selle ja-nii-edasiga ning võtsime endale tänamatu, tegelikult ilmvõimatu ülesande nimetada 100 võimsat eesti naist ärkamisajast tänapäevani. Siinne nimekiri on üks võimalik kümnetest. Õnneks saab igaüks seda – kas või mõttes – täiendada, täpsustada, toimetada.

KANGELANNAD RAAMATUST

Linda – Tedremunast koorunud piiga, kes põlgas ära hulga kosilasi, Kuu ja Päikese nende seas. Viimaks sai tast toreda Kalevi naine, Kalevipoja ehk Sohni ema.

"Libahundi" Tiina – Tark, kirglik ja isepäine naine, ilmselt üks Eesti esimesi feministe, kes üritas lammutada kivinenud traditsioone, aga pidi taluma kogukonna alatut laimu. Langes viimaks kallima kuulist.

Kõrboja Anna – Kangeid naisi leiab eesti kirjandusest kuhjaga, paraku on nende õnn habras ja sageli osutub ka armastatud mees joodikuks, riiukukeks, hädavareseks. Mida teeb Katku Villu, kui Anna kutsub teda – nii nagu ta on – Kõrbojale kaasaks ja peremeheks? Teelel läheb Tootsi kosimine õnneks ladusamalt.

Vargamäe Krõõt – töö, vaev ja surm. Ukuaru Minna – sama.

MORAALIMAJAKAD, EETIKAKOMPASSID, TÕE SEKSTANDID

Lilli Suburg (1841–1923) – ärkamisaja üks tähtsamaid naissoost ühiskonnategelasi. 1882 asutas tütarlastekooli, 1887 naisteajakirja Linda. Naisõiguslane ja viinavastane.

Vera Poska-Grünthal (1898–1986) – naisõiguslane, keskendus iseäranis emade õiguste eest seismisele. Rahvusvahelise Naisliidu korraldatud I sotsiaaltöö kongressil Pariisis 1928 kutsus ellu Rahvusvahelise Naisjuristide Organisatsiooni. Naisteajakirja Triinu looja.

Mari Raamot (1872–1966) – kangekaelne naine, kes 1917 kemples küll venelaste, küll sakslastega oma mehe Jaan Raamoti elu pärast. Mees tervelt kodus, rajas abielupaar Sahkapuu tallu esimese Eesti tüdrukutele mõeldud põllutöö- ja majapidamiskooli. 1927–1935 juhtis Mari Raamot kindla käega Naiskodukaitset, väidetavalt sai ametist priiks, kuna keeldus allumast parteipoliitikale.

Olga Lauristin (1903–2005) – idealist, kelle parimad aastad möödusid vangitornis ja sunnitööl. Kõikide sotside ema.

Marju Lauristin – kõikide ajakirjanike ema.

Ene Ergma – Eesti värav kosmosesse, üks kahest Eesti Teaduste Akadeemia naisakadeemikust.

Eve Oja – tunnustatud ja korduvalt teaduspreemiad pälvinud matemaatik, teine naisakadeemik.

Lagle Parek – vabadusvõitleja ning Eesti esimene naispresidendikandidaat, nunnade ja Vello Salo sõber.

Liina Tõnisson – mitmekordne majandusminister teatas 8. oktoobril 2007 riigikogu puldist, et lahkub pärast 15 aastat Toompeal parlamendist. Manitsedes: "Praegu ma näen, et mind ei ole selles saalis enam vaja, sest ma ei tunne, et minust midagi sõltuks. /…/ Minu nägemuse kohaselt on tänane saal paraku see kummitempel, millest president rääkis. /…/ Ma ei taha öelda, et praegu ei ole siin suurepäraseid kõnelejaid, on küll, aga need kõnelejad enam ei kõnele, sest kõik otsused on kusagil varem valmis tehtud ja siinne parlament, teie ja täna veel mina ka, täidame neid käske. /…/ Katsuge edaspidi olla isiksustena ja parlamendi koosseisuna tugevamad, iseseisvamad ja muidugi ka säravamad!"

Marika Mikelsaar, Hele Everaus, Heidi-Ingrid Maaroos, Maarja Kruusmaa, Mall Hiiemäe – teadmanaised regivärsist piimhappebakteri ja robootikani.

Ingrid Rüütel – eesrindlik folklorist, kes kogunud ja uurinud soome-ugri rahvaste rahvalaule ja -muusikat, korraldanud rahvusvahelisi teaduskonverentse ja folkloorifestivale.

Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Maive Rute – kes meist ei tahaks kabinetti, mille aknast avaneb vaade kogu Euroopale?

KIRJANIKUD

Lydia Koidula (1843–1886, pildil) – Vapper naine, kes tegi rasket luule-, lehe- ja korraldamistööd ajal, kui see oli puha meeste pärusmaa.

Anna Haava (1864–1957), Marie Under (1883–1980), Betti Alver (1906–1989) – kolm kanget poetessi, kes kirjutasid armastusest isamaa, armastusest armastuse ja armastusest mõttevabaduse vastu.

Aino Pervik – peale värvika lastekirjanduse ja luule on rikastanud Eestit veel ka kolme silmapaistva lapsega.

Ellen Niit ja Leelo Tungal – nende kahe rütmi- ja riimitundliku loominguta eesti lasteluulet ei oleks, punkt. Mõlema daami huumorimeel on kantud rahvuslike loodusvarade nimekirja.

Ene Mihkelson – üks paremaid eesti kirjanikke, kelle romaanid on nii head, et paljud ei julge neid avadagi.

Viivi Luik – üks paremaid eesti kirjanikke, kelle raamatud on nii head, et neid on kõik lugenud.

Doris Kareva, Kristiina Ehin – eesti nüüdisluule haldjad, kuningannad ja jumalannad.

TANTSUDAAMID

Anna Raudkats (1886–1965) – võimlemis- ja rahvatantsuõpetaja, eesti esimene rahvatantsukoguja ja üks rahvatantsuterminoloogia rajajaid. Avaldas kaheksa raamatut tantsu- ja mängukirjeldustega. Seadis tantsudeks "Tuljaku", "Kaera-Jaani" ja "Pulgatantsu", oli nelja üldtantsupeo aujuht.

Helmi Tohvelman (1900–1983) – tantsupedagoog ja ballettmeister õpetas poolesaja aasta vältel liikuma terveid põlvkondi eesti näitlejaid. Lavakunstikateedris, kus temalt sai tantsuõpetust 11 lennu jagu näitlejaid, juhendas ta noori veel 81aastaselt.

Kai Leete – Lõuna-Eesti teenekas rahvatantsujuht, karaktertantsu- ja balletiõpetaja, kes teatas veel kõrges vanaduses õpilastele: "Tantsige nii, et varbad villis. Olen vana mutt, aga võin veel jalgu loopida küll."

Helmi Puur (1933–2014) – kuigi haldjalikult habras baleriin jõudis Estonia laval tervisehädade tõttu suurrolle teha vahelduva eduga vaid kuus aastat, meenutatakse tema pisaraid silmisse toonud etteasteid tänini lummatult. Pärast oli ta hinnatud ballettmeister-repetiitor.

Tiiu Randviir – pika ja hiilgava karjääriga priimabaleriin tantsis 25 aastat luike. Hilisem Tallinna balletikooli hirm ja arm, kes õpetanud tantsijaid ka Viinis ja Stuttgardis. Temalt on õpetust saanud samuti veerandsada aastat Estonia laval säranud Kaie Kõrb ja Inglise Rahvusliku Balleti solistina kuninganna Elizabeth II-lt riigi tunnustuse pälvinud Age Oks.

RAHA ja ÕIGUS

Tiina Mõis – võttis sületäie pintsakuid kampa ja tegi Hansapanga.

Helve Särgava – daam, kes valis vabatahtlikult tööriideks musta kohtunikutalaari. Mullune aasta ema.

Julia Laffranque ja Ülle Madise – professor Laffranque on Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, professor Madise aga õiguskantsler.

Reet Roos – edukas ettevõtja, iga-aastane külaline miljonäride edetabelis.

MUUSIKATEGELASED

Miina Härma (1864–1941) – eesti esimene professionaalne naishelilooja, koorijuht ja organist. Lüüriliste laulude loomise kõrvalt kogus ka rahvaviise ja tegi nende põhjal üle saja seade, tuntuim neist laulupidude repertuaari kinnistunud "Tuljak".

Anne Vabarna (1877–1964) – legendaarne setu lauluema. Kirjaoskamatusest hoolimata pärandas ta järeltulevatele põlvedele regivärsilised eeposed "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" ning "Peko". Kinkis maailmale üheksa last.

Miliza Korjus (1909–1980, pildil) – eesti-poola päritolu koloratuursopran, kes lõi läbi Saksa ooperilaval ja teenis hüüdnime Berliini Ööbik. Jäi silma filmiprodutsent Irving Thalbergile, kes ta Hollywoodi kutsus, ja kandideeris 1938. aastal Oscarile Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss".

Käbi Laretei (1922–2014) – Rootsis eksiilis pianistikarjääri alustanud naine jõudis mõne aastaga esinema Carnegie Halli. Just tema mängis sisse oma teise abikaasa Ingmar Bergmani kuulsa "Sügissonaadi" klaveripartiid. Klaverdamise kõrvalt avaldas eesti ja rootsi keeles hulga raamatuid.

Tiia-Ester Loitme – nõudlik koorijuht, kes on aastakümnete jooksul Ellerheina lauljatest parimat välja pigistanud. Tema juhtimisel on tütarlastekoor võitnud ohtralt rahvusvahelisi konkusse ja toonud koju parima koorimuusika ettekande Grammy.

Anu Kaal ja Margarita Voites – samaaegsed ooperiprimadonnad, kellelaadseid Estonia teater praegu taga igatseb. Voites oli esimene eesti lauljanna, keda kutsuti laulma Moskva Suurde Teatrisse, Kaal aga täiendas end Itaalias La Scala laulukoolis.

Anne Erm – veerandsada aastat vapralt Baltimaade suurimat džässifestivali Jazzkaare vankrit vedanud daam on Eestisse meelitanud üle 3000 välisartisti 60 riigist.

Helena Tulve – pärjatud mitmel mainekal kompositsioonikonkursil, võib pidada üheks hinnatumaks eesti nüüdisheliloojaks kõrvuti Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri ja Tõnu Kõrvitsaga.

Anu Tali pakub kõva konkurentsi meie tunnustatud meesdirigentidele. Florida Sarasota orkestri muusikajuhina tegutsev naine on juhatanud orkestreid ka New Jerseys, Jaapanis, Saksamaal, Prantsusmaal, Soomes, Rootsis, Austrias, Belgias, Lätis ja Venemaal.

Kerli Kõiv – tuntuim eestlanna rahvusvahelisel popmuusikaareenil. Ta on pääsenud Billboardi edetabeleisse, tema muusika kõlas Tim Burtoni lavastatud Disney filmides.

SPORDISANGARID

Erika Salumäe – trekisõidu kahekordne maailmameister ja olümpiavõitja, kes tõi ühtlasi taasiseseisvunud Eestile esimese olümpiakulla. Rekordilised üheksa korda valitud Eesti parimaks naissportlaseks.

Kristina Šmigun-Vähi – Eesti murdmaasuusatamise esileedi on taliolümpiamängudelt koju toonud kaks kulda ja hõbeda. Loodetavasti ei osutu ta nüüd vägevaks tegijaks vassimise rindel.

Kaia Kanepi – rahvusvaheliselt tuntuim Eesti naissportlane, sest tennis pole nišispordiala, vaid köidab kogu maailma. On parima Eesti tennisistina tõusnud maailma 15. reketiks, jõudnud kolmel suure slämmi turniiril veerandfinaali ja võitnud TWA tenniseturniiri.

Ulvi Indrikson – 11-kordne NSVL meister, 1960. aasta Rooma olümpial 4 × 100 m vabalt ujumise naiskonnaga kaheksas. Pani aluse ujumisdünastiale: tütar Kaire Indrikson ning lapselapsed Triin ja Martti Aljand on saavutanud häid kohti EMidel.

Luule Tull – mootorrattanaine, kes veerandsaja sportlaseaasta jooksul pea iga ilmaga mingi medali kaela sai. Ringraja-, hipodroomi-, krossi- ja mitmepäevasõidus kokku 21-kordne NSVLi meister.

Kaija Parve – kärme suuskaja ja osav täpsuslaskur napsas 1980ndatel laskesuusatamise maailmameistrivõistlustelt kokku seitse kuldmedalit.

ILU ja MOOD

Moekunstnik Ell-Maaja Randküla jagas 80ndail ühes Eesti vaadatuimas telesaates "Reklaamiklubi" pühapäevaõhtuti pruunikashalli tänavapilti kirgastavaid moesõnumeid ja vedas üheksa aastat sadade tuhandete naiste moepiiblit – ajakirja Siluett.

Kristiina Heinmets – viis Eesti naiseilu, millest nii palju räägitakse, tõeliselt maailmakaardile. 1997. aastal Miss Universumil 7. koha.

Carmen Kass ja Karmen Pedaru – supermodellid, kes on muutnud Maarjamaa mannekeenid moemaailmas nii ahvatlevaks, et Michael Kors tunnistas: olen Eesti modellide järele hull.

Kriss Soonik – Londonis tegutseva pesudisaineri loomingut saab osta 15 riigis, ka Ameerikas, Jaapanis, Austraalias ja Saudi Araabias. Tema pesu on kandnud kuulsused ja esitlenud tuntuimad moeajakirjad.

KUNSTNIKUD

Karin Luts (1904–1993) – esimene Eestis üldisema tunnustuse saavutanud naismaalikunstnik, kes julge ja eneseteadliku naisena tõmbas selga ka meesteülikonna ja avaldas julgelt oma arvamust.

Ilon Wikland on illustreerinud enim paljude laste lemmikkirjaniku Astrid Lindgreni raamatuid, andes näo nii Bullerby lastele ja röövlitütar Ronjale kui ka vendadele Lõvisüdametele ja Karlssonile katuselt.

Valli Lember-Bogatkina – 93aastane akvarellikunstnik on maalinud kolme riigikorra – esimese Eesti vabariigi, Nõukogude Eesti ja uue Eesti vabariigi ajal. Pintslit pole ta siiani käest pannud.

Mari Adamson (1908–2000) – rahvusvahelisi autasusid pälvinud tekstiilikunstnik, kelle tööd jõudsid 70aastase loomeperioodi jooksul enam kui 300 näitusele. Tuntuimad on tema monumentaalsed seinavaibad.

Maile Grünberg – Eesti sisearhitektuuri esileedi, kes on näiteks kujundanud Tallinna lennujaama ja Gustav Adolfi gümnaasiumi interjööri.

Signe Kivi – 10 aastat Eesti Kunstiakadeemiat juhatanud tekstiilikunstnik on ainus naine taasiseseisvunud Eesti aegsete ülikoolirektorite seas.

Ene-Liis Semper – pärjatud nii teatrikunstniku ja lavastajana kui ka kujutava kunsti vallas, eksponeerides oma videoloomingut mitmel pool maailmas. Tehke järele!

TEATER JA KINO

Liina Reiman (1891–1961) – üks esimesi eesti kutselisi näitlejaid, kes tõusis esimese Eesti vabariigi algusaastail Draamateatri rollisooritustega armastatuimaks naisnäitlejaks. 1930ndatel otsis ta suuremaid väljakutseid Soome teatrilavadel ja pälvis põhjanaabreilt suurt poolehoidu.

Katrin Välbe (1904–1981) – silmapaistev teatri- ja filminäitleja, lõi laineid Kaljo Kiisa, Virve Aruoja ja Arvo Kruusemendi linateostes. Jaan Poska vennatütre soontes voolas kange veri: 1951. aastal tekitas ta skandaali, kui sülitas toidukaupluses Stalini pildi pihta, sest poest polnud midagi saada.

Aino Talvi (1909–1992, pildil) – nimetati esimese eesti näitlejatarina NSVLi rahvakunstnikuks, mis oli tolle aja kõrgeim tunnustus kultuurivallas. Lisaks osavasti psühholoogiliselt lahti mõtestatud lavarollidele näitles ta filmi "Elu tsitadellis" naispeaosas.

Leida Laius (1923–1996) – eesti kõige-kõigem naisrežissöör, kes suutis end maksma panna sellest hoolimata, et Tallinnfilmi macho-tüüpi meeskolleegid talle kaikaid kodarasse loopisid. Kes poleks näinud "Ukuaru", "Mäeküla piimameest", "Libahunti" ja "Kõrboja peremeest"?

Blondid filmidiivad Ada Lundver (1942–2011, pildil) ja Eve Kivi said 60ndatel tõelisteks seksisümboliteks. Mõlemad on end Eesti filmilukku jäädvustanud enam kui 30 linarolliga.

Ita Ever – raugematu lavajaksuga grand old lady, kes on teatripüünel olnud üle 60 aasta, kuid on endiselt krutskeid täis vitaalsusepomm. Unustamatu on ka tema nõiamooriroll "Nukitsamehe" filmis.

Kaarin Raid (1942–2014) ja Merle Karusoo – vaieldamatult vägevaimad naislavastajad. Kui Raidi tuntuimad lavastused põhinesid Tammsaare ja Tšehhovi tekstidel, siis Karusoo elutöö on dokumentaalne mäluteater.

Elle Kull – Eesti filmi 100. sünnipäeva puhul sajandi naistäheks kuulutatud näitlejanna tegi unustamatud rollid "Ukuarus", "Reigi õpetajas" ja Pisuhännas".

Tiina Lokk – 18 aastat tarmukalt PÖFFi vedanud filmikunsti professor on viinud Põhjamaade suurima filmifestivali nüüd ka maailma 15 tippfestivali hulka.

KÕIGI LEMMIKUD

Kaika Laine (Laine Roht, 1927–2013) – naine, kes teadis ussisõnu.

Kihnu Virve – triibukörti ja pearätti riietatud elurõõmu- ning lauluallikas.

Lia Laats (1926–2004) – draamalaval suurepäraseid rolle teinud näitleja mängis end iga Eesti kodu oodatud telekülaliseks filmides "Noor pensionär", "Mehed ei nuta" ja "Siin me oleme", mis sest, et iseäranis viimane sai valmimise järel kõrgetelt kriitikutelt nahutada kui madalat nalja demonstreeriv teos.

Silvi Vrait (1951–2013), Anne Veski, Helgi Sallo, Heli Lääts – kuldaja estraad ja rock’n’roll.

Lilian Kosenkranius, Ruth Peramets, Reet Linna, Maire Aunaste, Anu Välba – iga eestlase teretuttavast naised, kes tegid televisiooni mustvalgest värviliseks, ja nii ongi.

Salme Masso (1909–1990) – giid kööki ajal, kui maksasoust tuli pannilt, mitte suurpoe soojaletist.

Anu Saagim – lihtsalt suurem kui elu ise. Bravuuritari ja skandaalitarina täielik nähtus omaette. Ja valetab see, kes ütleb, et ta Saagimit ei tea.