ISA SÜLES: Viiu-Marie (kõige väiksem) koos isa Paul-Eerik Rummo, ema Viiu Härmi ning õdede Tiiu-Liisa (esiplaanil) ja Lilitiga nende Nõmme kodus. Foto: Erakogu
Inimesed
7. märts 2015, 07:00

Viiu-Marie Rummo: "Isa mõtles voodiäärel hetkega unejutte välja." (3)

Paul-Eerik Rummo ja Viiu Härmi tütar Viiu-Marie: raamatuarmastus sai alguse ühistest ettelugemistest

"Mulle meeldis väiksena väga, kui mulle raamatuid ette loeti. Või siis jutustasid vanemad peast jutte, eriti improviseeris isa Paul-Eerik. Ta mõtles lihtsalt õhtul voodi ääre peal istudes unejutte välja," meenutab kirjanikeperes sirgunud Viiu-Marie Rummo, kes hiljuti oma ammust kirjutamiskirge rahuldama asus ja lasteraamatu avaldas.

Viiu-Marie (32) ei mäleta täpselt, millest isa lood pajatasid. "Aga enamasti olid need vist väikese kavala kiiksuga vigurilood, mis mu peas igasugu kummalisi pilte tekitasid," räägib ta.

"Ettelugemist oli ka hiljem, kui ma juba ammu lugeda oskasin. See on olnud mõnus viis ühiselt aega veeta. Suvel Hiiumaal puhates mängisime me ikka õhtuti terve perega kaarte või lugesime raamatuid. Isa luges meile teinekord ette raamatuid, mida ei olnud eesti keeles ilmunud. Ta tõlkis neid meile käigu pealt soome või inglise keelest. Neist on mulle hästi meelde jäänud "Sofie maailm" (norra kirjaniku Jostein Gaarderi 1991. aasta menukas noorteromaan – K. A.)," jutustab Viiu-Marie.

"Ema-isa ei ole mulle kunagi raamatuid ja lugemist peale surunud. See huvi on lihtsalt külge kasvanud niiviisi, et ise ei märkagi," muigab ta.

"Olen tegelikult alati armastanud kirjutada, aga olen kirjutanud jutte ainult enda jaoks. Kooli ajal meeldis mulle kõige rohkem eesti keele tund, eriti kirjandid," tunnistab juristiharidusega kahe lapse ema, kes peab Hiiu maavalitsuses perekonnaseisutoimingute peaspetsialisti ametit.

Pärast Tartu ülikooli õigusinstituudi lõpetamist prokuratuuris töötades ja seejärel poegade Emili (5) ja Theoga (3) kodus olles ei jäänud kirjutamiseks aega.

Edasi lugemiseks: