"Oleme lihtsalt normaalsed vaimse puudega kutid!" (55)

2009. aastal moodustatud punkkollektiiv seljatas laupäevases Soome eurolaulufinaalis eelarvamused, kirjutab Ilta-Sanomat. Ülekaaluka võidu tõi meestele lugu "Aina mun pitää", kus nad kiruvad: "Kogu aeg pean koristama, kogu aeg pean nõusid pesema, kogu aeg pean tööl käima."

Ehkki Pertti Kurikan Nimipäivät oli üks finaalvõistluse soosikutest, tundus võit publikut üllatavat. Peaaegu sama hämmeldunud olid võitjad.

"See võit tuli täieliku pommina. Olime nagu puuga pähe saanud, et mis asja!" tunnistasid end kaasmaalaste südamesse laulnud rokkarid, kelle seas on nii Downi sündroomi kandja kui ka autist.

"Hea tunne on, et sellised karvanässid Viini natuke viina jooma lähevad," viskasid nad nalja.

Võidujärgsel pressikonverentsil valitses Ilta-Sanomate teatel ülemeelik meeleolu. Vastsed võitjad võtsid klaasikese šampanjat ja manitsesid üksteist korralikult käituma. Hiljem lubasid nad Helsingi kesklinna baaridesse pidutsema minna, kus poolehoidjad juba ootasid.

Pertti Kurikkan Nimipäivät juhtfiguur on Pertti Kurikka, kes mängib kitarri, kannab hoolt meloodiate ja laulusõnade eest. Laulja ja ka laulusõnade kirjutaja on Kari Aalto, bassi mängib Sami Helle ja trummi Tomi Välitalo. Kolm aastat tagasi valmis erilisest ansamblist dokfilm "Punksündroom".

"Me saame seal hakkama."

Soome eurolaulikud äratasid maailmas tähelepanu juba enne finaali. Aftonbladet märkis, et Soome osaleb Eurovisionil rekordlühikese, vaid poolteist minutit kestva looga. Rootsi leht paiskas õhku küsimuse: kas Pertti Kurikan Nimipäivät võiks korrata kollibändi Lordi edu?

Briti leht The Guardian meenutas, et enne Lordi 2006. aasta triumfi oli Soome lausa andunud kaotaja. 2009. aastal naasid soomlased harjumuspärasesse seisu: elektroonilist tantsumuusikat viljelev Waldo’s People sai lauluga "Lose Control" vaid 22 punkti ja jäi finaalis viimaseks.

Kuid vaimupuudega punkrokkarid panevad publiku eelarvamused proovile. "Nad on kaugel sellest kitšist ja camp-huumorist, mida esindasid Eurovisioni võiduga aastail 1998 ja 2014 Euroopa lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide kogukonna kangelased," kirjutab The Guardian.

Bänd on võtnud sihiks teadvustada õpiraskustega inimeste olemasolu ja selle käigus sitta moodi lõbutseda, nagu nad ise ütlevad. Daily Mirrori teatel on soomlased tõusnud kihlveokontorites Eurovisioni favoriitideks. Betfredi kihlveokontoris jääb punkbänd võidušansside poolest maha vaid Eestist ja Itaaliast.

Enne laupäevaõhtust finaali ütles ansambel, et ei pea soome keeles laulmist Eurovisionil probleemiks. "Me oleme juba täitsa palju maailmas esinenud, inimestele on meeldinud ja neil on lõbus olnud. Küll Austria võtab meid avasüli vastu ja me saame seal hakkama. Ei ole probleemi," olid rokkarid rahulikud.

Nende edulugu on inspireeriv. "Kõik puudega inimesed peaksid julgemad olema," ütles laulja Kari Soome ringhäälingule.

"Nad peaksid ise ütlema, mida nad tahavad ja mida ei taha."

Nad ei taha, et inimesed hääletaksid nende poolt haletsusest, ütles bassimees Sami The Guardianile. "Me pole teistest nii erinevad – lihtsalt normaalsed vaimse puudega kutid."

Olavi Pihlamägi: nad ehmatavad laval, nagu tegi omal ajal Lordi

"Neil võib minna üle ootuste hästi. Euroopa on seda meelt, et neile, kes on teistsugused, tuleb kaasa aidata oma mõtete ja jõuga, mitte neid haletseda," analüüsib Eurovisioni ekspert Olavi Pihlamägi Soome tänavuse esindusansambli šansse.

"Mõttetu on loota, et neid ei promota üles kui vaimupuudega inimeste ansamblit. Selle peale minnakse kindlasti välja. Inimlikult võttes on nad ju sellised, kes vajaksid abi, ja kindlasti suhtutakse neisse teistmoodi. See on sarnaselt eelmise aasta võidulooga järjekordne näide, et Eurovision jääbki piire kompama," arvab Pihlamägi, kelle sõnul üllatab Pertti Kurikan Nimipäivät laval täpselt samamoodi nagu raskerokipunt Lordi, kes Soomele 2006. aastal lauluvõistlusel võidu napsas.

"Tehti midagi sellist, mida pole varem nähtud. Nüüd samamoodi. Nad on eri vanuses ja oma elusaatusega, sellest annab stoorit teha ja need ju müüvad. See on nende elus suur saavutus ja annab hoopis teistsugust hingamist juurde, kuid laul ei ole just kunstiteos," leiab Pihlamägi, kes peab loo sõnumit sama hästi kui olematuks.

"Ma loodan väga, et see on lauluvõistlus, mitte puuetega inimeste abistamise võistlus, kuid Euroopa on ettearvamatu. Eelminegi aasta oli ju näide selle kohta, et on kogukonnad, kes mobiliseeruvad, ja nii need hääled tulevad," ütleb ta habemega naise Conchita Wursti triumfi meenutades.

Üllatajaid ja eristujaid on seni Eurovisionil saatnud suur edu. Meenutagem kas või 2012. aastal Venemaad esindanud udmurdi memmesid, kes teisele kohale tulid.