Inimesed

"Ameerika snaipri" tapja mõisteti eluks ajaks vangi (13)

Triin Tael, 5. märts 2015, 07:00
Chris Kyle.Foto: Reuters / Scanpix
Texase kohus määras Clint Eastwoodi filmi "Ameerika snaiper" peategelase tapjale eluaegse vabaduskaotuse. Vandekohus ei pidanud põhjendatuks väidet, et 27aastane endine merejalaväelane Eddie Ray Routh tegutses hullumeelsushoos, kirjutab New York Post.

Routh tappis kaks aastat tagasi Texase lasketiirus endise USA mereväe eriüksuslase Chris Kyle’i (38) ja tolle sõbra Chad Littlefieldi (35). Kyle oli tuntud USA ajaloo surmavaima snaiprina, kes Iraagi sõjas saatis teise ilma 160 inimest. Kahe lapse isast täpsuslaskur avaldas 2012. aasta algul oma elust raamatu "Ameerika snaiper", millest sai menuk ja mis püsis New York Timesi raamatuedetabelis 13 nädalat esikohal.

Samal teemal

Kuid 2. veebruaril 2013 sai Kyle Texase lasketiirus koos oma sõbra Littlefieldiga kummalistel asjaoludel surma. Nende tapjaks oli noormees, kelle nad olid ema palvel tiiru kaasa võtnud. Pereliikmete väitel kannatas Iraagis ning maavärinajärgsel Haitil aega teeninud merejalaväelane Routh traumajärgse stressi all. Ema lootis, et Kyle ja Littlefield mõjuvad mitu korda psühhiaatriahaiglas olnud pojale hästi. Ent too tappis talle hingetuge pakkuma läinud mehed. Routhi vahistama läinud politseinik meenutas kohtus: "Ta ütles, et oli paar hinge teise ilma saatnud ja tal on neid teise ilma saata veel mitu."

Routhi kohtuprotsess leidis USAs põhjalikku kajastust osalt seetõttu, et "Ameerika snaipril" põhinev samanimeline film kandideeris kuuele Oscarile, sealhulgas parima meespeaosatäitja (Bradley Cooper) auhinnale. Oscari-galal pälvis vanameister Clint Eastwoodi linateos siiski vaid helimontaaži Oscari.

Möödunud teisipäeval mõistis kohus Routhi eluks ajaks trellide taha. Ehkki kaitsemeeskond üritas Routhi näidata paranoilise skisofreenikuna, kes tappis kaks inimest psühhoosis olles, leidis vandekohus, et Kyle’i ja Littlefieldi tapmine oli teadlik ja külmavereline kuritegu. "Te võtsite elu kahelt kangelaselt, meestelt, kes üritasid teie sõbrad olla," ütles Littlefieldi poolvend Jerry Richardson pärast otsuse väljakuulutamist Routhile, kes ei ilmutanud eluaegse vanglakaristuse väljakuulutamisel vähimaidki emotsioone.

"Ja teist sai Ameerika häbiplekk."

Eastwoodi süüdistati ajaloo moonutamises

Ehkki Ameerika Filmiakadeemia liikmed esitasid "Ameerika snaipri" parima filmi ja parima meespeaosatäitja auhinna nominendiks ning kriitika oli peamiselt soodne, süüdistas mitu arvustajat režissöör Clint Eastwoodi ajaloo moonutamises. Ajakirja Rolling Stone kriitik Matt Taibbi väitis, et "Ameerika snaiper" muutis Iraagi sõja keeruka moraalimülka ja massilise verevalamise mustvalgeks muinasjutuks, esitamata ajaloolist konteksti. Russia Today kriitiku John Wighti meelest kujutas film iraaklasi ebainimliku metslastekarjana, kelle tsiviliseerimise oli valge mees enda peale võtnud. Operaator Paul Edwards kirjutas väljaandes CounterPunch, et film on lausa ohtlik, kuna klassikaline kangelase teekond on siin moondunud kurjamite lihtsustatud ja sadistlikuks hävitamiseks.

Vastuseks kriitikutele ütles Eastwood, et tema film näitab sõja mõju neile, kes on koju maha jäänud, ning sõduritele, kes peavad uuesti tsiviilellu naasma. "Ameerika snaipris" on suurt rõhku pandud nimiosalise suhetele oma naise ja perega. Režissöör toonitab, et film on sõjavastane. "Kasvasin üles Teise maailmasõja ajal. See pidi olema sõda, mis teeb kõigile sõdadele lõpu. Ja neli aastat hiljem seisin Korea konflikti ajal sõjaväekomisjoni ees ja mind taheti mobiliseerida. Pärast seda oli Vietnam, ja see aina jätkub ja jätkub... Mõtlen, kas see kunagi üldse lõpeb? Ei, ei lõpe."

Kyle’i osatäitja Bradley Cooperi väitel ei teinud paljud kriitikud välja seigast, et "Ameerika snaiper" räägib psüühiliselt muserdatud sõjaveteranide unarusse jätmisest. "Arutlus, mis ei puuduta veterane, vaid seda, mida me tegime või ei teinud, iga selline vestlus viib meid kaugemale sellest, mida meie sõdurid läbi elavad, ja faktist, et iga päev paneb 22 veterani toime enesetapu."

"Ameerika snaipri" ekraniseeringu toetuseks võttis sõna ka USA esileedi Michelle Obama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee