VÕIMALIK VAID kinos: Boriss Karloff Frankensteini koletisena, kes õmmeldi kokku erinevate inimeste kehaosadest, 1935. aasta filmis. Foto: Vida Press
Inimesed
4. märts 2015, 07:00

Teadlased: pea siirdamine uue keha külge on võimatu! (24)

Itaalia neurokirurg Sergio Canavero tekitas furoori väitega, et ta on leidnud mooduse inimpea siirdamiseks uue keha külge. Tema sõnul on see protseduur võimalik juba kahe aasta pärast. Kuid kriitikute väitel puhub Canavero mullikesi – vähemalt sel sajandil on pea siirdamine tühipaljas utoopia.

Canavero kuulutab värske ajakirja New Scientist kaaneloos, et loodab juba kahe aasta pärast siirata raskelt haige inimese pea terve keha külge, mis on pärit ajusurnud patsiendilt. Itaalia arst kinnitab, et tal on juba mitu inimest selle protseduuri ootel.

Teadlased on pea siirdamist katsetanud varemgi, kirjutab buzzfeed.com. 1970. aastal siirdas USA neurokirurg Robert White edukalt ühe reesusahvi pea teise reesusahvi keha külge. Ehkki kombinatsioonkehaga ahv elas ja hingas kaheksa päeva, ei saanud ta liigutada, sest kaks seljaaju polnud omavahel ühendatud. 1999. aastal ennustas White, et Frankensteini legend inimesest, kes on eri kehaosadest kokku õmmeldud, saab XXI sajandil teoks.

Võimalik saja aasta pärast?

Canavero väidab, et tänu uutele instrumentidele on võimalik vana kaela ja uue keha seljaaju närvid kokku sulatada. Kuid maineka Johns Hopkinsi ülikooli (USA) plastilise ja rekonstruktiivkirurgia ning neurokirurgia professor Chad Gordon kinnitab BuzzFeed Newsile, et see on võimatu. "Konservatiivsel hinnangul oleme sellise asja saavutamisest saja aasta kaugusel. Kui Canavero ütleb kaks [aastat] ja lubab elavat, hingavat, rääkivat, liikuvat inimolendit, siis ta valetab."

Gordon usub, et pea siirdamiseks kulub vähemalt sajand, kuid Columbia ülikooli neurokirurgiadotsent Christopher Winfree on veidi optimistlikum. "Ma ei välista midagi. Sada aastat on ikka väga pikk aeg. Aga see, mis praegu on vaid idee, võib kunagi tõsiselt aidata inimesi, kel on keha hävitav eluohtlik haigus."

BuzzFeed News loetleb põhjusi, miks pea siirdamist lähiaastatel ellu viia ei saa.

1. Mitte kõik ajud ei taluks madalat temperatuuri.

Canavero pakub välja aju jahutamise, et pea eraldamisel kehast aeglustuks vere vool – see pikendab aega, mis aju suudaks ilma hapnikuta toime tulla. 12–15 kraadini jahutatud aju tuleks selleta toime umbes tunni, tavatemperatuuril aju ainult kuni neli minutit. Kuid see pole lollikindel lahendus. "Kümnest patsiendist võib ellu jääda vaid kolm-neli," kinnitab Winfree.

2. Kaht seljaaju pole võimalik kokku liimida.

Canavero väidab New Scientisti artiklis, et patsiendi pead saaks doonorkeha külge nii-öelda liimida polüetüleenglükooli-nimelise ainega, mis katsetes on ergutanud seljaaju närvide kasvamist. Kuid Winfree väitel ei saa ka kõige peenem liim parandada seljaaju, mis on pooleks lõigatud. Teatud närvirakud moodustavad kohemaid armi – omamoodi barjääri, mis ei lase kaht seljaaju korralikult ühendada. Närvirakkude kasvamist takistavad teised valgud ja ensüümidki.

Kui kahe seljaaju rakud ka füüsiliselt lähestikku paigutada suudetaks, ei kipu nad eriti kasvama. "Närvirakud mitte üksnes ei taha kasvada, vaid ka väliskeskkond keelab neil kasvada ja seda takistab füüsiline barjäär," ütleb Winfree. "Nii et jutt polüetüleenglükoolist on täielik jama."

3. Kui liim ka mõjuks, ei saa ühendada miljoneid närve.

2008. aastal USA esimesel näosiirdamisel osalenud Gordon ütleb, et peasiirdamise muudab võimatuks seljaajus tekkivate ühenduste keerukus. Seljaaju kujutab endast hiiglaslikku närvipundart, mis ulatub ajust lülisambani ja hargneb kõigisse kehaosadesse. Kahe seljaaju otste ühendamine on Gordoni hinnangul ilmselt võimatu. "Me räägime kesknärvisüsteemi epitsentrist, milles on miljoneid ühendusi."

4. Uus keha ei töötaks ikkagi.

Isegi siis, kui kahe seljaaju otste sulandamine õnnestuks, ei töötaks vana pea külge siiratud uus keha. Canavero kirjeldab, kuidas ta hoiaks patsienti 3–4 nädalat pärast operatsiooni koomas – nii püsiks keha paigal ja implanteeritud elektroonid aitaksid närvide kasvu ergutada. Kuid see nõuaks keha talitluste normaalset jätkumist, mis pole aga võimalik. Uitnärvi-nimeline peaajunärv juhib selliseid kehafunktsioone nagu pulss, vererõhk, seedimine jne. Ilma selle närvita (mille tagasikasvamisele kuluks pärast kokkutraageldamist umbes aasta) peaks patsient olema ühendatud kümnete masinatega, mis teda elus hoiaksid. "Ilma uitnärvita pole inimest võimalik nii kaua elus hoida, kui te just keha umbes aasta aega kuidagi kunstlikult töös ei hoiaks," ütleb Winfree.

5. Kui patsient ka ellu jääks, ei saaks ta kõndida.

Kõige lennukam fantaasia on Canavero väide, et ta paneb patsiendi jalule aastaga. Praeguse seljaajuvigastuste parandamise tehnoloogia juures on kõndimine välistatud, kinnitab Winfree. "Sellist tehnoloogiat pole olemas – ma ei ütle, et seda iialgi ei tule, aga vähemalt praegu seda pole."

Käesiirdamisi katsetanud Gordon kinnitab, et juba kätt pole praegu võimalik korralikult tööle panna. "Neurokirurgide praegused teadmised on liiga napid isegi selleks, et teada, mida nad ühendama peavad. Probleemi on raske lahendada, kui sa ei tea, mis probleem see üldse on."