Inimesed

Arne Niit: trikoloori kandmine on turvaline, kuid kunstilises mõttes primitiivne valik (6)

Nataly Koppel, 4. märts 2015, 07:00
Valimistel üliedukas moeteadlik peaminister Taavi Rõivas kandis valimisõhtul sama, mida paljud teisedki: tume ülikond, valge särk ja sinine lips. Tema lauljast elukaaslane Luisa Värk oli oma valikutes julgem ning näitas ustavust Reformierakonnale, millest kõnelesid tema kollane kleit, sinised kõrvarõngad ja sinised kontsakingad. Moelooja Arne Niidu arvates oli Luisa valitud värvide kontrast igati hea ja moekas. Foto: LAURA OKS
"Tume ülikond, valge särk ja sinine lips – see on Eesti poliitikutele turvaline kombinatsioon, mis samastub meie trikolooriga. Inimene, kes seda kannab, tahab näidata ühtekuuluvust rahvaga, kuid samas on see kunstilises mõttes üsna primitiivne valik," hindab moelooja Arne Niit valimisõhtul meespoliitikute seas ühte kõige populaarsemat riietust.

"Sellist kombinatsiooni kantakse tihti olukordades, kui tahetakse teistele inimestele meeldida ning seda kasutavad väga paljud inimesed, kes ajavad poliitikat. Samas peab tõdema, et ajalooliselt seostub musta ja sinise kombinatsioon matustega, kuigi see olukord on viimastel aastatel muutunud ning sellest on saanud meestemoes tõeline trend, mida kasutatakse kogu maailmas," selgitab Niit. "Kui vaadata paljude moeloojate uusi kollektsioone, siis leiab sealt väga palju meie lipuvärve."

Samal teemal

Sinist lipsu kandsid valimisõhtul näiteks Edgar Savisaar, Urmas Reinsalu, Juhan Parts, Marko Mihkelson ja Tanel Talve.

Arne Niit rõhutab, et ta on apoliitiline inimene, kuid ühes on ta kindel: poliitikud kasutavad riietumisel kindlasti psühholoogide ja suhtekorraldajate abi, sest see võimaldab mõjutada inimesi ja nende valikuid alateadlikult. "Poliitika – see on kõva võitlus ning võidu nimel kasutatakse kõiki võimalikke nippe," usub moelooja.

"Kui ma vaatan seda kolme värvikombinatsiooni disaineri pilguga, siis mina ei ole selle suur austaja, eriti kui seda kantakse mitteformaalsetel üritustel. Mina pole sellest vaimustuses, see ei ole kõige peenema maitse näitaja. Ja ma tahaks, et inimesed kasutaksid neid värve vähem, et austus meie riigilipu vastu ikkagi säiliks," soovitab Niit vaadata teiste värvide poole.

"Paraku on vähe selliseid poliitikuid, kes julgevad kasutada värve, eriti ettevaatlik ollakse punase suhtes ning mõni aeg välditi ka oranži kui agressiivset värvitooni," selgitab ta, miks me ei näe poliitikute seljas erksaid riideid.

Valimisteõhtul jäi teiste meespoliitikute seas silma muusik ja saatejuht Mihkel Raud, kes kandis ruudulist pintsakut ja samasuguse mustriga lipsu. "Kui panna ruut ruuduga kokku, mõjub see väga ekstravagantselt. Inimene, kes seda teeb ja selle välja kannab, on omapärane ja oskab inimeste tähelepanu positiivses mõttes endale tõmmata. Kui rääkida ruutudest, siis ei saa üle ega ümber Briti moeloojast Vivienne Westwoodist, kes on moemaailmas tuntud kui punkstiili looja ja kes on üks kopeeritumaid moekunstnikke kogu maa­ilmas," selgitab Niit ruudu populaarsust.

Psühholoog: poliitikud olid liiga sarnased, moodustades halli massi

"Tumeda ülikonna, heleda särgi ja sinise lipsu kandmine näitab korrektsust, usaldust ja neutraalsust. Samas, kui seda kombinatsiooni kanda nii massiliselt nagu see valimisõhtul juhtus, muutub see poliitiku vormiriietuseks ning inimene kaotab oma isikupära," leiab psühholoog Atali Stahlman, et meespoliitikud riietusid viisakalt, kuid üheskoos moodustasid halli massi. Kuskilt ei paistnud välja, et üks või teine kandidaat sooviks silma paista ja inimestele meelde jääda," selgitab Stahlman.

"Valiti välja jahedad toonid, mis sümboliseerivad kainet mõistust ja mõjuvad usaldusväärsena. Panustati tavalisele riigiametniku riietusele. Sellest võib välja lugeda, et poliitikud olid ebakindlad – see on üks faktoritest, mis paneb sarnaselt riietuma," selgitab Stahlman, miks kümned poliitikud nii sarnased välja nägid.

Lipsuta mees on vaba ja julge

Teine läbiv trend meespoliitikute seas valimisööl oli lahtinööbitud kraega särgi kandmine. Sellist stiili eelistasid näiteks Jaak Aaviksoo, Jürgen Ligi ja Artur Talvik. "Tänapäeva mood soosib ülemiste nööpide lahtijätmist, sest paljud särgid on tehtud nii, et sellel on ka seespool muster. Mees, kes kannab taolist särki, on vaba, sõltumatu, julge ja eelkõige mugavust hindav. Ta ei hooli ka üldistest reeglitest, vaid seabki esikohale mugavuse," selgitab Niit. "Kui inimene oskab seda kanda nii, et ei jää muljet, et ta kedagi jäljendab, siis toob see talle vaid plusspunkte," on Niit kindel, et nüüdispoliitik ei pea ilmtingimata kandma kurguni kinni nööbitud triiksärki ja klassikalist lipsu.

Suhtekorraldaja: riietus näitas, et tegu on oluliste ja asjalike meestega

"Kommunikatsioonis oleme mõistnud, et oluline ei ole see, mida sa ütled, vaid see, kuidas teised sellest aru saavad. Sama muutus on toimunud ka visuaalsel poolel," selgitab suhtekorraldaja Aune Past , et poliitiku välimus on sama oluline kui tema kõned.

"Sa oled sõnum. Sinu välimus peab vastama avalikkuses välja kujunenud kuvanditele. Mitte ainult arstikittel või tuletõrjujavorm ei kõneta inimesi – muljet võib luua ja sõnumit edastada ka lipsu värv või avatud särgikrae," on poliitikutele valijate poolehoiu võitmisel tõesti oluline iga viimane kui detail.

"Riigikogu valimiste tulemusi oodates olid paljud mehed valinud turvalise väljanägemise, mis juba esimesest pilgust ütleb, et tegu on olulise ja asjaliku mehega: tume ülikond, valge särk ja sinine lips. Ja kui valimistulemused ei vasta ootustele, siis ei jää välimus ka liialt silma."

Poliitikas on alati hästi töötanud vastandumine. "Nii on ka kindel grupp mehi, kes vastanduvad turvalisele ülikond-lips-mallile ja jätavad rohkem omapoisiliku mulje avatud särginööbi või T-särgiga. Näiteks Artur Talvik on üks väheseid mehi, kes väga teadlikult oma välimusega ümbritsevaid kõnetab," räägib Past.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee