Inimesed

"Loomaaia jääkarud valivad partneri ise. Meie peame olema kosjasobitajad!" (3)

Juhan Mellik, 2. märts 2015, 07:00
EMA JA TÜTAR: Frida ja Nora.Foto: TEET MALSROOS
"Isakaru Nord oli pikalt üksinda elanud ja otsisime talle kaaslast. Kui ta siis Vaidat nägi, oli see armumine esimesest silmapilgust! Kui Vaidat polnud näha, niutsus ja hädaldas Nord kogu aeg," kirjeldab Tallinna loomaaia loodusharidustöötaja Inari Leiman värskelt siia saabunud jääkarunooruki ja vananeva karudaami armulugu.

"Ja Vaida teadis kogenud emakaruna väga hästi, kuidas hakkama saada ning isakaru käpa all hoida," kirjeldab Inari Leiman.

See koos Nordi saabumisega 2009. aastal alanud armulugu jäi siiski viljatuks – Vaida oli Nordi jaoks liiga vana. Nüüd on aga Nord paaris tema tütre Fridaga. Neil on ka tütar Nora. Veidi

üle aasta tagasi surnud esiema Vaida algne kaasa ja Nora vanaisa Franz lahkus siitilmast kaheksa aasta eest õnnetu juhuse läbi. Ülejäänud seltskond, reedese rahvusvahelise jääkarupäeva peaosalised, elab aga praegu Tallinna loomaaias.

Pere liikmed elavad eraldi ruumides, Norat–Fridat ja Nordi lahutab terve tühi puur. Peaaegu kolm aastakümmet jääkarudele kaasa elanud loomaaia loodusharidustöötaja Leimani sõnul on põhjus lihtne: isasloom võib võimalusel järeltulija maha murda, et emasega taas pulmi pidama hakata.

"Seda, millal jääkarudel pulmaaeg kätte jõuab, on näha käitumisest – ta kiikab sageli emase poole, häälitseb kutsuvalt, veab ninaga õhku. Eks emane eputab ka rohkem, hööritab tagumikuga," kirjeldab Leiman märke, mille põhjal võib otsustada, et nüüd on õige hetk karupaar kokku lasta. Ent asi pole niisama lihtne, et tood kaks looma kokku ja kohe läheb lapseteoks.

"Loomad valivad ju partneri samamoodi nagu inimesed. Meie peame olema kosjasobitajad – leidma karud, kes teineteisele meeldivad." Nii on Nordi sünnikoduks Schönbrunni loomaaed Viinis.

Isaarmastust ei tunne

Sellal, kui Nora kõõlub uudishimulikult puuriseinal ja Frida tatsab niisama edasi-tagasi, on kaks puuri edasi elav Nord suikunud õiglase unne. Kuni hetkeni, kui kuuleb talitaja lähenevaid samme. Loom avab silmad. Kui talitaja viskab õuna, roomab karu puuviljani ja paneb selle üheainsa suutäiega pintslisse.

"Inimestel on eksiarvamus, et jääkaru on aeglane. Nad on vajadusel väga kiired sööstma," kommenteerib Leiman.

Kui Nora aasta ja kolm kuud tagasi ilmale tuli – esimese jääkaruna Tallinna loomaaias –, jälgisid sealsed töötajad peakambris toimuvat esimest korda infrapunakaameraga. Vaatepilt oli liigutav. "Kui õrnalt ta oma poega hoidis!" meenutab Leiman Frida emotsioone.

Veel üks põhjus Nordi eemal hoida: jääkarud tunnevad küll ema-, kuid mitte isaarmastust. "Isane loom vaatab noort kui saaki, kui võimalikku kõhutäit," selgitab loomaaednik.

Naine räägib, et looduseski on tüüpiline, et kui ema tuleb koos pojaga esimest korda jääkoopast välja, peab ta olema valmis järeltulijat isa eest raevukalt kaitsma. Vahel isegi käpaga äsama. Mis siis, et isasega võrreldes on emane karu peaaegu poole väiksem.

"Kui jooksuaeg saab otsa, on pidu läbi – ema-isa peavad eraldi olema!" resümeerib ta.

Jääkaru ramm on ju üüratu. Loomaaia jääkarud elavad vanast sõjaväelaost ümber ehitatud hoones, puuride vahel on trellid ja metall-lehega kaetud luugid. Ja kui siis karu täie jõuga vastu neid luuke virutas või prõmmima hakkas – kõmin oli kõva!

Ka jääkarude maailmas kohtab põlvkondadevahelisi erinevusi.

"Talitajad on rääkinud, et Nora on palju hullem mürgeldis kui tema ema Frida omal ajal. Kogu aeg mäsleb ja jonnib ja kiusab oma ema," ütleb Leiman.

Ehitamist ootab polaarium

Noor jääkaru on krutskeid täis tegelane. Sarnaselt vanaisa Franziga oskab Nordki basseini hüpata just nõnda suure plärtsuga, et märjaks kastetud saaksid ka kõik pealtvaatajad.

"Aga nad teavad väga hästi, kes on juba ohvriks sattunud – nendega enam ei tee!" õpetab Leiman.

Talitajatega nad isegi ei ürita. Vähe sellest: karud on eksperdid teesklemises – muidu loidust mängiv loom sulpsatab vette just siis, kui inimesed on puurile piisavalt lähedal.

"Pole ju mõtet hüpata, kui inimesed võre taga kiljuma ei hakka!" on ta kursis.

Leiman meenutab Kaasani loomaaias sündinud ja 2013. aastal surnud esiema Vaida noorusaega: kuidas too oli kogu aeg närviline, käis edasi-tagasi mööda puuri ega lasknud külalistel end rahulikult vahtida. Kuni tema ellu tuli Franz ja sündisid pojad. "Vaida muutus – temast sai ühtäkki väga mõnus ja muhe jääkaruemme."

Loomaaia kolmeliikmelise jääkarupere edasine saatus sõltub sellest, kas saadakse kokku vajalik summa polaariumi ehitamiseks. Vastasel juhul jääb elamine kitsaks ja keegi peab välismaale kolima.

Jääkaru on ohtlik loom

Jääkarude vallatustest ei tasu lasta end eksitada, aastakümnete jooksul on nende osalusel jäädud ilma nii mõnestki ihuliikmest. Nimelt on karu näost ja kitsastest silmadest peaaegu võimatu välja lugeda, mis plaane loom parajasti peas haub. Teised kiskjad hoiatavad miimika või urinaga, karu mitte.

Kaheksakümnendatel torkas üks Tallinna loomaaia külastaja oma käe trellide vahelt sisse ja jääkaru kasutas juhust. Jäset lõugade vahelt välja tirida üritades libises puuri ka jalg ja seegi jäi karule.

"Inimesed arvavad: nad on ju taltsutatud! Aga ei ole ju – püüame neile loomaaias võimalikult looduslähedasi tingimusi pakkuda. Tegelikult kaitseb loom lihtsalt oma territooriumi sissetungija vastu, " sõnab Leiman.

Ta kinnitab, et jääkaru on lihasööja ja kiskja ega oska hinnata talle puuritrellide vahel lahkelt pakutavat küpsist. Ta hindab hoopis seda hoidvat kätt. Surma saanud pole siiski veel keegi.

Viimane suurem paanika oli aastal 2007, kui hiljuti tööle tulnud talitaja unustas puuriukse lahti ja põrkas Franziga sõna otseses mõttes ninapidi kokku. Loomaaed läks häire alla, ükski inimene kannatada ei saanud.

"Sellega pole ju nii, et karu tormab puurist välja ja hakkab kohe murdma. Tal on ohutunne, tema jaoks on see võõras territoorium, mida esmalt tuleb uurida," põhjendab Leiman. Mis puutub talitajasse, siis tema sai närvivapustuse ja lahkus peagi ametist.

Kurvem saatus tabas Franzi ennast. Et kiskja tagasi puuri saada, tehti talle uinutav süst, millest loom enam ei ärganudki.

"Kasutasime tavalist kogust. Alles lahkamisel selgus, et tal oli nõrk süda."

Tallinna loomaaia jääkarude dünastia

  • Vaida (1984–2013)
  • Franz (1987–2007)

Nende järglased:

  • Jasper, sünd 1995
  • Marta, sünd 1996
  • Mart, sünd 1998
  • Frida, sünd 2002; elab veel ainsana Tallinnas

Teised:

  • Nord, Frida kaasa, jõudis siia 2009. aastal. Ta on sündinud Schönbrunni loomaaias Viinis, elanud viis aastat Novosibirskis ja lühikest aega enne Tallinna saabumist Moskva lähedal.
  • Nora vanemad on Nord ja Frida. Sündis 2013. aasta lõpus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee