Tõnis Erilaid. Foto: KALEV LILLEORG
Blogid
2. märts 2015, 07:00

Kuidas revolutsioon Paksu Margareeta hävitas

Veebruarirevolutsioon 1917. aastal jõudis Eestisse märtsis. Tallinna Teataja kirjutab: «2. märtsil kella 11 ajaks oli Vene turule mitmetuhande pealine rahvasalk kokku kogunud, suuremalt osalt töölised Kopli tehastest. Lippusid lehvitades sammusid meeleavaldajad ja laevavägi Rannavärava mäe poole, kus tuntud vangikoja Paksu Margareeta ees peatuti... Katsuti jõudu vanaaegsete kivimüüride kallal, ja need ei suutnud madruste kangihoopidele vastu panna. Kivi langes kivi järel, trellid murdusid trellide järel. Uks murdus ja värske õhk tungis sumbunud piinakambritesse. Vangid vabastati suure vaevaga raudadest.»

Paks Margareeta pisteti põlema. Aga järgmisel päevalgi olla maa-alustest piinakoobastest seina külge aheldatud vange leitud. «Hiljem purustati dünamiidi abil jälgid müürid, keldrid ja võlvialused,» kirjutab ajaleht.

Varemeis seisva Paksu Margareeta vastu hakati uuesti huvi tundma 1926. aastal. Algul mõeldi sinna üle viia sõjamuuseum. Siis tahtis linn torni kümme korterit teha (olnuks kena elada üle 4,5meetriste müüride vahel!). ­Enne iseseisvuse kaotust rekonstrueeriti vangla abihoone ja ees­väravahoone linnamuuseumi tarvis, kõbiti müüre ja taastati laskeavad, mis olid akendeks ümber ehitatud.

Põhjalikum ümberehitus ­tehti olümpiaregati eel. Paks Margareeta sai meremuuseumi koduks 1981. aastal.