KAPITAALNE OST: «Kui klappe korralikult hoida, on see investeering pikkadeks aastateks. Kõrvaklappide puhul ei toimu selliseid meeletuid hüppeid, et aasta pärast tulevad kõvasti paremad klapid,» lohutab helitehnikaekspert Allan Rümmel. Fotol koos Sennheiseri HD 800 muusikanautleja klappidega, mida ta peab üheks paremaks valikuks. Foto: STANISLAV MOSHKOV
Saund
28. veebruar 2015, 07:00

Kuidas valida igaks olukorraks parimaid kõrvaklappe? (4)

Kodus saab ülima muusikaelamuse suurte lahtiste kõrvaklappidega, tänavale need aga hästi ei sobi

On suletud ja avatud, juhtme ja juhtmeta kõrvaklappe. On kõrvasiseseid, kõrvalestale toetuvaid ja kõrva ümbritsevaid klappe. Mismoodi nende hulgast valida? Neile, kes ajavad taga ülimat muusikanaudingut, soovitab heligurmaan Allan Rümmel lahtisi võimalikult suuri juhtmega ja lahtisi ehk läbikostvaid klappe. Ringi liikudes telefonist muusika kuulamiseks passivad aga kõrva sisse käivad või kerged suletud klapid, mis välismüra summutavad.

"Mida suurem on kõrvaklapp, seda paremat heli sealt üldiselt saab, ehkki on ka väga häid kõrvasiseseid klappe," ütleb helitehnikasalongi ValiHeli omanik Allan Rümmel. Viimaseid peaksid tema sõnul eelistama need, kes jahivad võimalikult soodsalt head kuulamiselamust, sest kvaliteetsed nuppkõrvaklapid saab kätte alla poolesaja euroga, melomaanile paslike suuremate klappide hinnad algavad aga 100 euro piirimail.

"Väikseid klappe saab toota väiksemate kuludega. Nende puhul on hinna ja helikvaliteedi suhe parim," tõdeb ta.

Tuntud olmeelektroonikafirmade asemel soovitab Rümmel pöörata pilgu helitehnikale spetsialiseerunud 60–70aastase kogemusega tootjate poole, nagu Saksa Sennheiser, Ameerika Grado ja Austria AKG.

"Paarikümneeurostest klappidest võiks kaarega mööda käia. Selle raha eest ei saa üheltki tootjalt midagi kvaliteetset," hoiatab ta. Teisalt ei tähendavat soolane hind alati viimase peal taset.

Näiteks Dr Dre Beatsi kõrvaklappide 200–300eurosest hinnast vähemalt pool on Rümmeli arvates üleshaibitud bränd: tänu laiale värvivalikule ja kuulsatest sportlastest reklaaminägudele on need kujunenud noorte seas trendiklappideks.

"Kui võtta sama hinnaklassi korraliku tootja kõrvaklapid, on helikvaliteet hoopis midagi muud." Sennheiseri ja AKG hiljuti välja tulnud kirevaid nooruslikke klappe saab soodsamaltki.

See, millised klapid on targim soetada, sõltub sellest, kus ja kuidas on plaanis neid kõige sagedamini kasutada. Võimalusel soovitab Rümmel klappe enne ostmist alati kõrva proovida.

Kui ihkad kodus lesides kõrvu paitada

Koduvaikuses, kus pole tänavamüra ega kontorikära, saab muusikat nautida avatud kõrvaklappidega.

"Lahtiste klappidega tekib ruumilisem helipilt. Heal juhul on võimalik ette kujutada, kus mingi pillimängija salvestusel seista võis," kiidab Rümmel.

"Parima heliga klapid, mida saab alla 100 euro eest, on Grado SR60e. Gradol ongi kõik klapid lahtised ja need on hinna-kvaliteedi suhte poolest tipud," kinnitab helitehnikaekspert.

"Kui minna hinnaklassi teise äärmusse, üle 1000 euro, siis on parimad Sennheiser HD800 klapid," ütleb ta.

Tõesti, ligi 1200euroseid kõrvaklappe pähe proovides tekib tunne, nagu ei tulekski muusika klappidest, vaid kõlaks kõikjal ümberringi.

Nii kallitel klappidel on Rümmeli meelest mõtet siis, kui kodus on juba olemas hinnaline hi-fi–helisüsteem, mille juurde on tarvis väärilisi klappe, et vajadusel pereliikmeid segamata muusikat kuulata.

"Inimene, kes ei taha 1000 euroni välja minna, võiks valida Grado SR325is klapid (hind u 275 eurot – K. A.), mis on kuni 300euroses hinnaklassis parima heliga," soovitab Rümmel. Kui on tähtis, et klapid läbi ei kostaks, on parim valik AKG K550 kinnised klapid (u 240 eurot).

Kui on soov niisuguste peenemate kodukasutaja klappidega arvutist muusikat kuulata, peaks hariliku kõrvaklapiväljundi asemel kasutama USB-pessa käivat digitaal-analoogmuundurit (ingl lühendiga DAC):

"See muudab heli puhtamaks ja detailsemaks ning võimendab seda piisavalt, et arvuti taha saaks panna ka paremaid suurema takistusega kõrvaklappe."

Kes ei taha koduklappidele omast pikka juhet põrandale vedelema või kel koduloom juhtmeid närima kipub, võiks valida digitaalse signaaliedastusega juhtmevabad klapid.

Juhtmega klappidel on küll üldiselt parem heli, ent Sennheiseri suletud klapid RS 165 (u 200 eurot) või avatud klapid RS 185 (u 350 eurot) tagavad Rümmeli väitel väga korraliku kuulamiselamuse.

Kui soovid vaikselt telerit vaadata

Telesaadete ja filmide vaatamiseks sobivad soodsamad TV-klapid, Sennheiseri lahtistest juhtmevabadest klappidest näiteks RS 120 (u 100 eurot), suletud variantidest RS 160 (u 175 eurot).

"Kui inimene elab üksi, võib ta rahumeeli kasutada lahtisi klappe, aga kui ta tahab vaadata telerit, ilma et keegi teda häiriks või ta ise teisi segaks, peaks ta valima kinnised klapid," räägib Rümmel.

"Hea oleks, kui saatjal oleks optiline sisend, mis tagab parema heli kui teleri kõrvaklapiväljundisse ühendamine," rõhutab ta.

Sennheiseri digitaalsed signaalisaatjad suudavad heli edastada mitmesse klappi.

Kui tahad telefonist muusikat kuulata

"Telefoniga või MP3-pleieriga muusikat kuulates on vaja n-ö kaasaskantavaid kõrvaklappe, mis ei tohiks olla väga suured ega rasked. Üks võimalus on kõrvasisesed klapid. Nööpkõrvaklappidest, mis käivad kõrva ette, on parema heliga nuppkõrvaklapid, mis lükatakse otsapidi kuulmekäiku. Neil on ka eri suurusega kummiotsikud, mille kaudu saab klappe kõrva järgi reguleerida, et need ära ei tuleks," õpetab Allan Rümmel.

Parimate alla 50euroste kõrva­siseste klappidena toob ta välja Sennheiseri CX-sarja klapid, iseäranis uue mudeli CX 3.00, millel on kaasas tervelt neljas suuruses otsikud. Kuni 100euroste kõrvasiseste klappide koorekihti kuuluvad Sennheiser Momentum In-Eari klapid.

Üsna väiksed, kerged ja mugavad kaasas kanda on ka kõrvapealsed klapid, mis toetuvad kõrvalestale.

"Koduseks kasutamiseks ma neid kindlasti ei soovita, sest kodus kuulatakse muusikat kauem ja kõrvapealseid klappe kandes hakkab kõrvalestadel pika peale valus. Aga näiteks paarikümneminutisel bussisõidul kooli seda probleemi ei teki," teab Rümmel. Alla 100eurose hinnaga kõrvapealsetest klappidest peab ta parimaks mudelit AKG Y50, mida saab osta neljas värvitoonis.

"Trendivärk, aga korraliku heliga ja päris mugavad," kinnitab ta.

Leidub ka neid, kes eelistavad tänavale minna päris suurte, nn ülekõrvaklappidega. Nii nende kui ka kõrvapealsete klappide puhul tuleb valida heli isoleerivad suletud klapid.

"Avatud kõrvaklappidega tuleb igasugune välismüra takistuseta sisse," seletab Rümmel. Soodsamatest suletud ülekõrva­klappidest toob ta välja Sony MDR 7506 ja Audio-Technica ATH-M50x stuudioklapid, mis on saanud populaarseks ka tänavaklappidena. Hind jääb 140–160 euro vahemikku.

Kaasaskantavate kõrvaklappide tõeline eliitmudel, mida Rümmel nimetab ärimehekõrvaklappideks, on Bowers & Wilkins P7. 400eurosed täisnahast ja roostevabast metallist klapid on ühtaegu kerged, vastupidavad ja väga hea heliga.

Tähelepanu peab pöörama sellele, kas need kõrvaklapid sobivad kokku Apple’i või Androidi seadmega.

"Heal juhul ei tööta teistsuguse seadmega lihtsalt juhtnupud, aga on ka juhuseid, kus heli üldse läbi ei liigu," mainib Rümmel ja toonitab, et vaadata tuleb ka seda, et kõrvaklappide takistus jääks 32 oomi piiresse.

"Siis võib kindel olla, et telefon väljastab kuulajale piisavalt tugevat heli. Telefon ei ole suurema takistusega klappide jaoks piisavalt võimas ja kui need mobiili külge ühendada, kostab ainult hiirepiuks."

Kui oled arvutimängur

"Mängurit huvitab, et klapid aitaks mängus paremini aru saada, mis ümberringi toimub – kus keegi hiilib, kust vaenlane tuleb. Põhitähtsus on tavamaailma helide väga täpsel kujutamisel. Muusikapool ei ole tippmängurile kuigi oluline," seletab Rümmel.

Mänguriklappidel on ka liigutatav mikrofon – võrgumängude ajal saab kaasmängijatega suhelda, muul ajal mikrofoni eest ära lükata. Mängureile on parimad palad Sennheiseri Game One avatud klapid (u 230 eurot) või Game Zero suletud klapid (u 250 eurot) – sõltuvalt sellest, mis tingimustes inimene mängib.

Sennheiseri stereoheliga mänguseeriasse kuulub aga lai valik klappe, soodsaim mudel on PC 310 (u 50 eurot).

Kui veedad palju aega lennukis

Sageli reisiv inimene vajab teadagi heli isoleerivaid klappe. Umbes 300 euroga saab endale lubada aktiivse mürasummutusega kõrvaklappe, mis lennukimüra täielikult blokivad.

"Need klapid kuulavad ümbritsevat müra ja lahutavad selle signaalist, mis kõrva jõuab. Inimene kuuleb kas puhast muusikat ilma välis­mürata või lihtsalt vaikust, mis laseb rahulikult magada. Selles vallas on põhitegija Bose, kelle QuietComforti seerias on olemas nii ülekõrvaklapid (pildil mudel QC 25, u 300 eurot) kui ka kõrvasisesed klapid. Mina näiteks kasutan kõrvasiseseid, mis võtavad palju vähem ruumi ja mida saab põue- või rinnataskusse panna," sõnab Rümmel.

"Suuremad klapid sobivad isegi paremini mürarikkasse kontorisse, kui on vaja tööle keskenduda."

Kui reisija tahab teel olles läbi ajada tülika juhtmeta, on ideaalseks lahenduseks Sennheiseri Momentumi sarja bluetooth-ühendusega mobiilsed klapid.

"Need on tugevad ja vastupidavad, aktiivse müra­summutuse, kõnedele vastamise ja vabakäeseadme võimalusega," loetleb Rümmel.

Et bluetooth-tehnoloogia on kallis, on hindki kopsakam kui samaväärsetel juhtmega klappidel – umbes 450 eurot.

Kui tahad muusika saatel sportida

Joosta on mugav mis tahes nuppkõrvaklappidega, mis hästi kõrvas püsivad, kuid higist erituvad soolad võivad klappidesse sattudes nende eluiga tunduvalt lühendada. "Trenniks on parimad spetsiaalsed spordiklapid, mis on higi- ja veekindlad," paneb Rümmel sportijaile südamele.

Hind algab Sennheiseri spordimudelitel ja spordiklappidele spetsialiseerunud Yurbudsi eri mudelitel 30 eurost.

Juhtmevabadel spordiklappidel Rümmel suurt mõtet ei näe: "Juhtmega klappidel on parem heli. Juhtmevabadel klappidel läheb enamik raha bluetooth-vastuvõtja ja võimendi alla, heli tootvale elemendile seda enam väga ei jätku. Korralikud juhtmevabad spordiklapid maksavad vähemalt 100 eurot. Samas on ka juhtmega klappidel mugavaid erilahendusi, näiteks käib juhe üle kõrva."