Päikesesüsteem.Foto: Vida Press
Inimesed
28. veebruar 2015, 07:00

Päike on kollane? Kuul on pime varjukülg? Võta näpust! (6)

Üheksa kosmosemüüti, mis tuleks ära unustada

Päike on tulekera? Hiina müür on isegi Kuu pealt näha? Keskmisel inimesel on kosmosest ja selles toimuvast õige väärad arusaamad, mida veebikülg iflscience.com parandada püüab.

Maa on Päikesele suvel lähemal

Esimesel pilgul tundub see loogiline: meie planeet on kõige soojem siis, kui ta on kõige lähemal Päikesele, mis teda soojaks teeb. Kuid aastaaegu ei tingi Maa lähedus Päikesele, vaid Maa telje kaldenurk. Kui telg osutab Päikese poole, on tollel poolkeral suvi, kui aga eemale, siis talv.

Kuid Maa on tõepoolest vahel Päikesele lähemal ja vahel kaugemal. Maal (nagu paljudel teistel planeetidel) on elliptiline orbiit. Maast Päikeseni on umbes 150 miljonit kilomeetrit.

Kuid periheelis (Päikesele lähim punkt Maal) on seda vahemaad vaid 147 miljonit kilomeetrit, afeelis (Päikesest kaugeim punkt Maal) aga 152 miljonit kilomeetrit. Nii et aastaga muutub Maa ja Päikese vahemaa koguni viie miljoni kilomeetri võrra.

Päike on tulekera

Päike ei põle, vaid hõõgub. Keskmisele inimesele pole vahet, kuid tegelikult on Päikese tekitatud kuumus tuuma-, mitte keemilise reaktsiooni (põlemine) tulemus.

Päike on kollane

Päikese joonistamiseks haarab kollase pliiatsi nii väike kui ka suur. Kuid kollane paistab see üksnes tänu atmosfäärile. Tõsi, vahel on isegi NASA fotodel Päike kollane, kuid see on kollaseks värvitud, sest inimsilm on selle värviga harjunud. Kuid tegelikult on Päike valge.

Me plahvatame kosmoses

Hollywoodi filmides on asi selge: niipea kui skafandrita inimene kosmosega kokku puutub, plahvatab ta verd ja soolikaid laiali pildudes tükkideks. Avakosmosesse sattumine tapab päris kindlasti, kuid mitte nii veriselt. Skafandrita inimene võib kosmoses jäävate kahjustusteta vastu pidada umbes pool minutit.

See pole meeldiv, kuid vähemalt pole see kohene surm. Ilmselt lämbuks inimene hapnikuvaegusesse. Sellega on iflscience.com väitel täppi pannud üksainus film – Stanley Kubricku "2001: kosmoseodüsseia".

Asteroidide vööndist ei saa läbi sõita

Seda teame me "Tähesõdadest", kus Han Solo oma Millennium Falconi kosmoselaevaga surmapõlglikult asteroidide vööndisse sööstis ja nullilähedastest ellujäämisšanssidest hoolimata teisele poole välja jõudis. Kuid sellega saaks ilmselt hakkama igaüks, kel kosmoselaev käepärast. Kosmos on tohutu. Kui asteroidide vööndis on miljoneid asteroide, peab sind saatma küll kosmiline ebaõnn, kui sa ühega neist kokku põrkama juhtud.

Heli levib kosmoses

Kui kulutad plahvatuse või dramaatilise surma filmimisele terve varanduse, tahad, et publik seda kuuleks. Kuid kosmoses pole atmosfääri, helilainetel pole mitte millestki läbi liikuda ja seega pole midagi kuulda.

Taas kord pani režissöör Kubrick sellega "Kosmoseodüsseias" täppi. Ent see ei tähenda, et heli leviks meie universumis üksnes Maal. Mõnes teises atmosfääriga kohas on heli olemas, kuigi ilmselt veidi kentsakas – näiteks Marsil on helid kõrgemad.

Kosmosest on näha Hiina müüri

Kuna Hiina müüri maksimumlaius on umbes üheksa meetrit ning Kuu asub Maast keskmiselt üle 380 000 km kaugusel, saaks sama suure tõenäosusega üle kümne kilomeetri kauguselt eristada 0,24 mm jämedust niidijuppi, mis pealegi on maastikuga enam-vähem ühte värvi. Nii väidab Vikipeedia.

Ideaalsete ilmaolude korral peaks Hiina müür olema peaaegu nähtav madalalt Maa orbiidilt (vähem kui 500 km kõrguselt), kuid seda vaid siis, kui on täpselt teada, kust seda otsida. Esimene Hiina astronaut Yang Liwei väitis, et tema silm kosmosest müüri ei seletanud.

Kuul on varjukülg

Jutt Kuu varjuküljest, millel valitseb alati pilkane pimedus, on jama. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuid nii meiepoolne kui ka teine külg saavad otsest päikesevalgust enam-vähem võrdses koguses. Maa poole pööratud küljele paistab ka Maalt peegeldunud päikesevalgust.

Veenus ja Maa on ühesugused
Veenust nimetatakse tihtipeale Maa kaksikuks. Nad on tõesti umbes ühesuurused ja sarnase gravitatsiooniga, kuid kindlasti mitte identsed. Jutt Maa ja Veenuse sarnasusest on pärit ajast, kui meil polnud aimu, milline on Veenuse pind.

Alles siis, kui inimestel õnnestus Veenusele kosmoselaev saata, saime teada, kui ebasõbralik kivikõrb see on. Veenusel on nii kuum (keskmine temperatuur planeedi pinnal 462 °C), et plii sulab ja mõnigi muu metall aurustub.