TOON-TOONIS: Kohtunik Julia Laffranque kombineeris sirelihaldjaliku kleidiga samasugusest pitsist peakaunistust ja lillade küütlevate pärlitega disainkaelaehet. Komplektiga sobis ka tema kaasa Rodolphe Laffranque’i vest.Foto: Laura Oks
Presidendiball
26. veebruar 2015, 14:03

Julia Laffranque vastuvõtul kantud kleidist: teenetemärk ei tahtnud küljes püsida ja pudenes käteldes maha (7)

"Lisaks sellele, et ma olen kohtunik, armastan ma ka teatrit teha. Meil on Strasbourgis üks amatöörteater Tagora, kus ma sain tuttavaks prantslanna Julie Vauboin'iga, kes disainib ka riideid. Me esinesime koos ühes tantsuetenduses ja siis sain ma teada tema huvist moe vastu. Mõtlesin, et miks mitte lasta noorel inimesel proovida ja ise tahaks ka midagi teistmoodi teha – katsetame koos," jutustab Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, kuidas ta vabariigi aastapäeva vastuvõtuks kleidikunstniku leidis.

"Julie disainis ja õmbles kleidi, mina andsin natuke juhiseid. Ma tahtsin sireliprintsessi moodi, hästi naiselikku kleiti," muigab Laffranque ja lisab: "Julie oli väga elevil ja pabistas, ka tema jaoks oli see suur sündmus. Tore on aga see, et talle hakkas hirmsasti meeldima eesti leib, sest kui me minu juures kleiti proovisime, tundis ta kogu aeg ahjust eesti leiva lõhna – ma teen regulaarselt musta leiba. Tulemus on see, et ma andsin talle leivaretsepti ja juhised, kuidas eesti leiba teha."

Mis kleidist edasi saab? "Meil on tulemas Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunike iga-aastane tantsuõhtu. Võib-olla saab seda seal kanda, sest Julie tegi mu abikaasale samast materjalist vesti, et me harmoneeruksime, kui me koos välja läheme," räägib Laffranque. Tema prantslasest kaasa Rodolphe kandis violetset vesti pintsaku all ka presidendi vastuvõtul.

Ka kaunilt küütlevate mageveepärlitega kaelakee, mille autor on ehtekunstnik Ülle Voosalu, valis Laffranque kleidiga toon-toonis. Tema parema käe keskmist sõrme aga ehtis silmapaistev sõrmus, mille kirjanikust ema Maimu Berg kunagi ühelt reisilt tõi ja talle kinkis.

Kleidi pitsiga kaetud rinnaesisele kinnitas Laffranque Prantsuse rahvusliku teeneteordeni ja Valgetähe teenetemärgi, kuid viimane pudenes presidendipaariga käteldes maha, nii et ta pidi selle vaibalt üles võtma. "Kui presidendiproua mind embas, siis kukkus mul Eesti orden rinnast, kuigi abikaasa oli selle sinna hoolikalt sättinud. Daamidel on üldse suhteliselt keeruline ordenit oma kleitide külge kinnitada. See ei taha naisterahvaste tualettidel nii hästi püsida kui meesterahvaste tugevama pintsakumaterjali küljes," selgitab Laffranque.

"Teenetemärk on väga suur au ja loomulikult on see just niisugune õhtu, kus tahad seda kanda. Õnneks sain ma selle kohe kätte. Hiljem kuulsin, et kui orden peaks päris ära kaduma, on sellel küljes ainulaadne number, mille järgi saab teada, kellele see kuulub," märgib kohtunik.