KUS ASUB LÄHIM SUPERMARKET? Klipis kehastas tüdruk (Liisa Koppel) eestlast, kellele ei meeldinud, et noormees (Reinhard Rebane) tema poole vene keeles pöördus. Saades teada, et ta on Vene turist, leebus neiu kohe ja hakkas agaralt teed juhatama.Foto: ERR
Tele
23. veebruar 2015, 07:00

Tauri Tallermaa: klipid puudutasid valusamalt neid, kellel on elus midagi sarnast juhtunud (46)

Tänavused "Eesti laulu" vaheklipid kujutasid lapsi lahkamas täiskasvanute probleeme. Ühiskondlik satiir tekitas inimestes aga vastakaid emotsioone. 

"Täiesti kohutav, et lapsed sellist teksti rääkima pandi. Ei kiida heaks," kirjutas üks netikommentaator. "Eestlane on ikka õel ja kade inimene. Seda on näha igapäevaelus piisavalt, miks peavad lapsed kogu seda nõmedust mängima. Klipp Vene turistist näitas aga väga hästi eestlaste suhtumist kõikidesse siin elavatesse võõrrahvastesse," leidis teine lugeja.

Stilist Ženja Fokin arvab teisiti. "Klipid olid ülivaimukad. Need olid väga vahetud ning tõesti sellist mõnusat iroonia­laksu täis. Ma arvan, et iga saalis viibija ning televaataja sai rohkelt äratundmisrõõmu läbi huumoriprisma," lausub ta.

Mälutreener Tauri Tallermaa, kes lõbustas ka "Eesti laulu" finaali publikut, usub, et vaadates klippe kohapeal või kodus telekast, tekkis täiesti erinev emotsioon. "Publiku hulgas sai kõige rohkem kaasaelamist Vene turisti klipp, mis oli hästi mahlane ja aktuaalne. Minule kui koolitajale meeldis aga see abieluettepaneku oma. Selles räägiti tõesti üksteisest mööda ega kuulatud teineteist – üks istus ühes diivani nurgas ja väitis midagi, teine istus teises nurgas ega saanud lõpuks midagi aru," jutustab ta.

Tallermaa arvab, et inimesi, kellel on elus midagi sarnast juhtunud nagu klipis – keegi on poliitikasse läinud või lahutanud, puudutab valusamalt ja tekitab ka küsimuse, miks lapsed peavad sellist teemat käsitlema. "Lapsesuu tundub puhas, puutumatu ja aus ning neil võiksid asjad olla ikka ideaalsed. Kes on aga kuskilt kaugelt kuulnud, näiteks teab, et sõbral on sarnane olukord olnud, siis vaadatakse klippe palju tolerantsemalt," mõtiskleb mees, mistõttu leiab ta, et aktuaalseid teemasid läbi laste näidata oli hea mõte. "Nii hakkavad inimesed palju rohkem mõtlema ja kaasa elama."

Rauno Märks: klipid olid pretensioonikad 

Raadio Ring FM hommikuärataja ja moebrändi MummMõmm loojale Rauno Märksile tekitasid vaheklipid algul igasugu küsimusi. "Harjumuspäraselt ootasin huumorit, kuid esimesed klipid seda kuidagi ei pakkunud. Hiljem hakkasin mõtlema, et nendes on peidus ühiskonda puudutavad sügavamad teemad, millele tähelepanu juhtimiseks kasutati lapsi. See oli ilmselt mõistlik, sest sõnum oli oluliselt mõjuvam," tõdeb ta. Märks loodab, et vanem põlvkond sai nendest aru ja teeb sellest omad järeldused. "Lapsed muidugi said oma tööga hästi hakkama, kuid televaatajana eelistanuks kergemaid ja absurdsemaid teemasid."

Kõige rohkem puudutas raadiohäält aga abieluettepaneku klipp, kus noorte aeg kulus diivanil Facebooki vahtides. "Suur sotsiaalmeediahaamer põrutas kuklasse ja pani ka ennast kõrvalt vaatama," nendib mees. Õpetlikust sisust hoolimata leiab Märks, et klipid olid päris mitmes mõttes pretensioonikad. "Sellise materjali puhul on ilmselt arvamusi seinast seina. Kõige tähtsam on, et kõigil oleks midagi arvata ja kui see nii on, võib eesmärki kordaläinuks pidada. Vaidluses sünnibki ju tõde." 

Vilbre: "Tänapäeva lapsed on palju targemad, kui me arvame." 

Vaheklippide režissöör René Vilbre tunnistab, et nendes näidelnud lapsed on targad, julged, paduandekad ja tunnevad filmimise protsessi. "Mikk Kaasik, Liisa Koppel ja Arleen Rillo on varem mänginud minu filmis "Valge Daami saladus" ning sellega seoses on nad läbinud üsna tiheda valikusõela. Karl Kristjan Puusepp mängib koos Mikuga Vanemuise lavastuses "Fanny ja Alexander" ning venekeelse rolli jaoks proovisime lapsi ja leidsime Reinhard Rebase. Kuna usaldus oli meil üksteise vastu juba varem olemas, julgesin nendega ka selliseid tekste harjutama hakata," ütleb Vilbre. Kõik tekstid saadeti ka lastevanematele üle vaatamiseks.

Temale üllatuseks ei olnud tekstide esitamine ja olukordadest arusaamine lastele raske. "Tänapäeva lapsed on palju targemad, kui me arvame. Eks erilise mõnuga mängiti klippe, kus pisut ka vanduda sai või tuli esitada väga vanade inimeste juttu," sõnab ta. Kõige suurem probleem oli aga võtteplatsil naeru pidama saada. "Kui noor tüdruk räägib tselluliidist või kasvama hakkavatest vuntsidest, saime klipi alles 12. korda tehes linti. Liivakastilugu filmides ei saanud jälle helimees kaamera taga naeru pidama ja nii mitmes klipis mitu korda."