"Mõni lugu on nagu matemaatiline võrrand, teine kõlab nagu koolibänd." (12)

Õhtuleht palus multitalent Mart Sandril kõik laulud üle kuulata ja neile punkte anda. Oma lemmikute kohta avaldas arvamust ka euroekspert Olavi Pihlamägi. Samuti jagas kümnele loole punkte Õhtulehe muusikažürii ning välja on toodud ka finalistide endi "Ringvaate" eetris antud punktidest koosnev tabel.

Mart Sander: "Paljude noorte katsetajate vahel mõjuvad Elina ja Stig päris lauljatena."

Luisa Värk "Minu päike": 4,5 punkti

Lugu on soe ja positiivne, flirdib retro ja naiivsusega, kuid ei degenereeru siiski infantiilseks nunnutamiseks. Usun, et siin on mängureegleid küllalt hästi tabatud ning – kui meeskonnaga ei liitu mõni enesetõestamisvalus lavastaja või kostüümikunstnik – siis istub ka visuaalne külg meeldivas tagasihoidlikkuse nišis, mis europalaganis alati alateadlikult meelde jääb (ja meeldib). Kui lisame komplekti Luisa poliitilise staatuse (millele ei tohiks panustada, kuid mida euromeedia vähimagi kahtluseta ahnelt järama hakkab), võib uskuda, et eeltöö saab olema vaatajais huvi äratav ja ka tulemus ei paku pettumust. Luisa on sellel aastal ilmselt ainus laulja, kelle vokaalse esituse peale võib lavalgi üsna kindel olla.

Maia Vahtramäe "Üle vesihalli taeva": 4,5 punkti

Olav Osolinilt ei saagi tulla muud kui väga intelligentne ja täpselt konstrueeritud lugu, mis on veatu nagu matemaatiline võrrand ja mis haarab juba esimestest taktidest. Samas tundub, et see vajaks teatud taustsüsteemi – kujutan seda ette mõne filmi tunnusmuusikana või muusikalilaval. Iseseisvaks eksistentsiks vajaks see vast väga head ingliskeelset teksti ning võimalik, et Maia esitus, mille võluv ebakindlus tundub kodupinnal sümpaatne, võib osutuda veskikiviks, mis laulu rahvusvahelises konkurentsis põhja kisub.

Elephants From Neptune "Unriddle me": 4,5 punkti

Kui "Troubles" lööb hea refrääniga, siis siin on pisut vastupidi: intro ja salm ajavad lootused väga kõrgele, kuid refräänis ei järgne oodatud plahvatust. Sellest hoolimata on lool hea balanss, mis toob arsenalist välja teatud intellektuaalse elitaarsuse, ilma sellega liigselt edvistamata. Ma ei tea, millised tuuled puhuvad sel aastal, kuid mul ei oleks piinlik elevante suurelt ekraanilt vaadata ja neile üsna kõrgeid punkte loota. Soovitaksin siiski loo veidi madalamaks moduleerida – seda nendesamade hommikuste äratajate kartuses, mis kõrgete nootide ajal lavaesitusse kipuvad sisse lendama.

The Blurry Lane "Exceptional": 4 punkti

Olen seda öelnud enne ja kordan igal aastal: olümpiamängudele ei saadeta mitte lootustandvaid noorsportlasi, vaid siiski neid, kellel on seljataga arvestatavad tulemused. Eurovisioniga – maailma enimvaadatud muusikalise olümpiaga – on aga justnagu teisiti: iga laululaps või koolibänd, kes ühe toreda loo teeb, tundub olevat piisavalt küps, et meid 200 miljoni vaataja ees esindada. The Blurry Lane on väga tore bänd väga toredate noortega, kes on kirjutanud väga meeldiva loo. Öises kultuurikohvikus silmad kinni õõtsudes tunneksin ennast nagu taevas. Kuid neid Eurovisionile läkitada näib siiski vaid keskmiselt hea mõte.

Robin Juhkental & The Big Bangers "Troubles": 4 punkti

Igal aastal on konkursil mõni bigbändi mõtlemisega loodud pala ja igal aastal ma loodan, et sellisel lool läheb hästi. Tavaliselt siiski ei lähe. "Troubles’i" probleem on eelkõige salmiosa, mis mõjub natuke nagu kummi pealepanek enne loodetavat orgasmi – kohustuslik protseduur, mis tuleb lihtsalt läbida. Kui algab refrään, loksub kõik ilusti paika. Siiski tekib elava esituse puhul küsimus, kas laulja ikka peab opereerima absoluutselt kõige kõrgemate nootidega, mida jumal on talle andnud, või tasuks kindluse mõttes siiski väike varu jätta? Sest kukk on šikk ainult Kännu Kuke etiketil.

Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to Yesterday": 4 punkti

Sellise laulu puhul saab väga kiirelt aru, millist muusikat autorid armastavad ja millise kõlamaailma saavutamine on olnud nende eesmärk. Paraku pole "Goodbye to Yesterday" oluliselt muud kui variatsioon etteantud ning juba ammu kuuldud teemal. Sellise variatsioonina on see tugev lugu, kuid siiski vaid väga hea koopia Mona Lisast, mida ülevaatusnäitusele päris saatma ei hakkaks. Paljude noorte katsetajate vahel mõjuvad Elina ja Stig päris lauljatena, ehkki salmiosa madalamad noodid ei ole Elina trumpideks.

Daniel Levi "Burning Lights": 3,5 punkti

Kui mitte muud, siis selle loo puhul jätaksime maailma vaatajaile mulje, et Eestis elavad väga kenad inimesed. Nagu iga žanri puhul, on igal aastal Eurovisionil ka mõni laul, mida nimetan mõttes "pioneerihümniks" – see on laul, mis räägib sellest, kuidas meie (laulu esitajad) oleme noored, tulvil energiat, valmis muutma maailma paremaks. Stamplik pole see mitte vaid tekstiliselt: muusikalisteks vasteteks hüüdlausetele on suured oktaavis kadentsid ja unisoonis deklameeritud refrään. Miski sellistes lauludes lõhnab alati ajupesu järele: sotsiaalselt hea sõnum, mis on mõeldud nakatama, võib esile kutsuda hoopis tõrjuva efekti ja kes meist poleks juba ammu muutunud tundetuks väikeste taskufilosoofide manifestide vastu?

Elisa Kolk "Superlove": 2,5 punkti

Eesti publik ihaleb ikka uut ja eelistab alati uusi nägusid vanadele (neile, kes eelmisel aastal uued olid), usaldades rohkem silma kui kõrva. Elisa on superilus ja kui see oleks iludusvõistlus, oleksin ma kahe käega tema poolt. Kahjuks – ja ma ei hakka siinkohal asjatult ilustama – ei ole ta vokaalselt veel nii veenev, et Eurovisioni gigantne lava täis laulda. Ka laul sobib pigem autos kallimaga ringi tiirutades kuulamiseks kui masside rabamiseks. Meelde jääb pigem situatsiooni kui meloodia ilu.

Kali Briis Band "Idiot": 2 punkti

Olen väga nõutu. Pärast üsna põnevat sissejuhatust ootas mind veidra retro ja pisut üleoleva äraspidisuse ebamaitsev kokteil, mille järelõhetuse allaloputamiseks pidin endale mitu korda kinnitama, et kaheksakümnendad, mille ma suurivaevu üle elasin, oligi sellise nõdrameelsuseni primitiivse lusti, pastakast välja imetud halvasti riimuvate pinnapealsete tõdede ja muusikalise mõtlemise totaalse halvatuse aastakümme. Vähemalt just selle aspekti on taaselustanud Kali Briis Band. Kuid isegi elustatuna on see vaid veretu zombi, mis tekitab pigem õõva ja ebamugavust kui paneb peent sarkasmi nautides muhedalt muigama. Millal me ometi õpime, et eestlane ei ole huumorirahvas – vähemalt mitte ühegi teise rahva arvates?

Triin Niitoja & John4 "This Is Our Choice": 2 punkti

Oma arvamust sõna "meie" kui sugestiivse mõjutusvahendi kasutamise kohta juba avaldasin. Võib-olla on see pärit aegadest, mil lasteansamblid laulsid, kui õnnelikud me oleme meie suurel Nõukogude kodumaal, mis valis kommunismi tee. Nüüd on riimid läinud lohakamaks ja keskpärases inglise keeles teatatakse, et me valime armastuse, vabaduse, nooruse ja kõik need teised toredad asjad, mis tuuakse lagedale, kui on vaja saavutada meeleheitlik läbimurre popmuusikas, poliitikas või hügieenisidemete reklaamis. Meie aga näeme siinkohal siiski vaid fantaasiavaesust ja mõningast küündimatust nii loo kirjutamisel kui ka esitamisel, mida ei korva isegi solistide omavaheline keemia.

Olavi Pihlamägi: kolm esitust tõuseb selgelt esile

"Minu eelistused finaalis on võrdselt Elisa Kolk, Daniel Levi ja Elina Born ja Stig Rästa. Ükskõik, kes neist sõidaks Viini, poleks häbi," ütleb euroekspert Olavi Pihlamägi.

"Elisa Kolgi laul "Superlove" on väga priimalt tehtud, kõigi kaanonite põhine eurolugu. Kui ta ainult paljajalu ei esineks, liiga valus on võrdlus Loreeni ja Emmilie de Forrestiga. Ja midagi peaks laval veel toimuma. Millal hurmur Uku Suviste klaveri taha pannakse? Naised hakkaksid kohe telefone näppima," arvab Pihlamägi.

"Daniel Levi on nähtus, mille pidi importima USAst ja kelle juured on ju tegelikult Eestis. Kui tal poleks vendi-õdesid, arvaksin, et ta oleks nagu Robbie Williamsi ja Justin Bieberi peidus hoitud poolvend." Pihlamäe arvates on Danielil erakordselt hea falsett, mida ta kahjuks loos liiga vähe demonstreerib. "Publikusse on kena viskuda küll, aga nipp pole kõige värskem. Samas on see laul täis tõelist energiat ja jõuab nii saali kui telekate taha."

Stig Rästa on Pihlamäe sõnul teinud hitte juba liigagi kaua. "Kuulake tähele­panelikult selle laulu fonot, milliseid pille ja hääli te sealt avastate? Priima! Duett naise ja mehe vahel pole mingi avastus, avastuseks on pigem see, et neid saab panna esinema üks seljaga, teine küljega. Pildi mustvalgeks keeramisega satume samasse jalajälge eelmise aasta Eurovisioni Hollandi hõbedase lauluga "Calm After The Storm" The Common Linnetsilt," võrdleb Pihlamägi. "Kas sama nipp sel aastal töötab, jääb kahtlaseks. Kuulata on laulu parem kui vaadata, sest Rästa mõjub ikka väga räsituna ja Borni volüümikust rõhutavad mustad retuusid ehk liigagi."

Pihlamägi ütleb, et kui keegi neist kolmest täna pileti Viini saab, ei pea neis kindlasti pettuma. "On aga üks oht, et keegi paneb jälle tööle hääletusmasina ja tagareast hüppab esile must hobune, olgu ta kas kollases päikesekleidikeses või mõnes muus mundris."

Siinkohal vihjab Pihlamägi möödunud nädalavahetusel peetud II poolfinaalile, kus hääletas 38 000 inimest. Esimeses poolfinaalis oli hääletajate arv aga vaid 18 000. "See on tavaliselt finaalide häälte arv. Eelvoorudes on enamasti 11 000–22 000 häält, kõige rohkem 23 8000 ja nüüd järsku 38 000! See, et vaatajate aktiivsus tõusis üle kahe korra, ei ole loogiline."

Pihlamägi avaldab lootust, et ETV tiimil jätkuks mõistust palgata Eurovisioni lauluvõistluseks kas või välismaalt professionaalsed koreograafid-lavastajad. "See kindlustaks ehk tõusu ka poolfinaalidest kõrgemale."

Õhtulehe lemmikud on

Elina ja Stig ning Elisa Kolk

Õhtuleht pani kokku 14 inimesest koosneva žürii, kes hindas finaliste just nii, nagu seda tehakse Eurovisionil: 12, 10, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2 ja 1 punktiga. Kõige rohkem said maksimumpunkte Elisa Kolk (5 korral), talle järgnesid Elina ja Stig ning Triin ja John4 (mõlemad said maksimumi 4 korral), ühe korra sai maksimumpunktid The Blurry Lane.

Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to Yesterday" – 132 punkti

Elisa Kolk "Superlove" –

112 punkti

Triin Niitoja & John4 "This Is Our Choice" – 109 punkti

Daniel Levi "Burning Lights" – 103 punkti

Robin Juhkental & The Big Bangers "Troubles" – 79 punkti

The Blurry Lane "Exceptional" – 75 punkti

Maia Vahtramäe "Üle vesihalli taeva" – 58 punkti

Kali Briis Band "Idiot" – 57 punkti

Elephants From Neptune "Unriddle Me" – 52 punkti

Luisa Värk "Minu päike" – 43 punkti

Finalistide lemmikud on Elina ja Stig

Kõik "Eesti laulu" finalistid andsid selle nädala jooksul "Ringvaate" stuudios punkte. Üldkokkuvõttes said enim punkte Elina Born ja Stig Rästa. Kõige rohkem maksimumpunkte ehk kolm kümmet pälvisid Kali Briis Band ning Elina Born ja Stig Rästa. Robin Juhkental & The Big Bangers sai maksimumi kahelt artistilt, Triin Niitoja & John4 ja Daniel Levi said maksimumpunktid ühelt konkurendilt.

1. Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to yesterday" – 73 punkti

2. Daniel Levi "Burning lights" – 65 punkti

3.–4. Kali Briis Band "Idiot" –

62 punkti

3.–4. Robin Juhkental & The Big Bangers – 62 punkti

5. Elephants From Neptune – 57 punkti

6.–7. Triin Niitoja & John4 "This is our choice" –

50 punkti

6.–7. Elisa Kolk "Superlove" – 50 punkti

8. Maia Vahtramäe "Üle vesihalli taeva" – 46 punkti

9. The Blurry Lane "Exceptional" – 42 punkti

10. Luisa Värk "Minu päike" – 33 punkti