Foto: MATI HIIS
Õhtuleht.ee 21. veebruar 2015 07:00
Kaks aastat tagasi Siberis elanud Tuuli Roosma ei jäänud perega kuigi kauaks kodumaale, vaid põrutas kahe lapse ja mehega Hiinasse, kus nad peatuvad Pärnu-suuruses hipilikus linnakeses kogukonnamajas, tundes enim puudust oma pesast, kus mantel varna riputada.

"Lastel on Hiinale suured etteheited: siin ei ole lund, mida süüa," räägib Tuuli, kes veetis perega jõuluõhtu rongis ja pidi kaunistatud kuuseoksa kupees kahjuks tollile loovutama, sest bioloogilist kaupa üle piiri ei lasta. Suurimad raskused on aga toiduga kohanemisel.

Näiteks hani pannakse korraga patta ja söögiks läheb kõik, nokast varvasteni, mis on harjumatu. "Võtsin viisakalt ka halli kallerdava asja, mis maitses nii, nagu kellegi võõra väga pesemata suu võiks maitsta – palju ei puudunud oksendamisest."