Parima filmi puhul võib pärast " Poisipõlve" kolme Kuldgloobust üllatusi ette tulla, ent panen isiklikele eelistustele toetudes panused siiski Linklateri filmile. Ilmselt suurim rebimine on eelnimetatu ja " Lindmehe" vahel, kuigi ootan huviga, mis " Ameerika snaiperist" saab.
Ka parima režissööri tiitli pärast võistlevad ilmselt enim Linklater " Poisipõlve" (mõnel pool tuntud kui ka " Boringhood") ja Iñárritu " Lindmehe" eest, ent endiselt kaldun esimese poole.
Kuldgloobustel oli minu jaoks parima meesnäitleja puhul raskeim dilemma Eddie Redmayne'i ja Jake Gyllenhaali puhul. Kuna viimane Oscarile ei kandideeri, ei jää muud üle kui Redmayne'ile pöialt hoida, kuigi tõenäoliselt võtab võidu Michael Keaton või Bradley Cooper.
Naisnäitlejate üheks favoriidiks on ilmselt Julianne Moore, aga kuna " Kadunud" on viimase aja auhinnamaratonidel tänamatult vähe tunnustust saanud, hoian sellele igale võimalikul juhul pöialt, seega ka parima naisnäitleja kategoorias on minu toetus suunatud Rosamund Pike'ile.
Võõrkeelsete filmide kategoorias on ilmselt emotsionaalselt keerulisim mingeid ennustusi teha. Esmalt tuleb tunnistada, et " Timbuktut" ei ole (veel) näinud, aga eranditult kõik ülejäänud on väga tugevad kandidaadid ja mu enda suured lemmikud, kaasa arvatud " Metsikud lood", mis samuti " Leviathani" ja " Ida" varju kipub jääma.
Seda juttu, et ei tasu liigselt loota ja et " Mandariinide" nominatsioon on iseenesest suur asi, on juba nii palju räägitud. Loomulikult on see tõsi, et " Mandariinid" on juba suurepäraselt kaugele jõudnud, aga ma ei usu, et veel rohkemat loota oleks kuidagi naiivne või rumal või et võimalikku mittevõitmist peaks kuidagi ette pehmendama.
Ennekõike on selline ennustamine ju lõbus ajaviide, samamoodi nagu gala vaatamine ja pöidla hoidmine – esmaspäeva hommikul läheb elu niikuinii omasoodu edasi.
J. Moori roll pole iseenesest paha, pigem paelub selle loo sisuline pool, käsikiri ja rezhii. Seega "Kadunud" võib täitsa parima naisosatäitja oma olla :)
"Mandariinid" on meie armsalt soe film ja hoian kõigest jõust pöialt. Muidugi tahaks võitu... Aga.. Leviathan on ikka hoopis teisest kategooriast - sügavalt hää film, Need on nagu kärbeskaal ja raskekaal - neid ei saaks nagu ühte patta kokku pannagi. Kumbki omas kategoorias on võitu väärt. Aga vahe on sees - ´üks sügavalt humanistlik (meie oma) ja teine sügavalt ühiskonnakriitiline ehk siis vene sisemise korruptsiooni- ja üldise õudusekriitiline. "
"Ida" mind isiklikult ei kõnetanud. No ei kõnetanud, I