NOORED TULIJAD: Ansambel The Blurry Lane koosseisus (vasakult) Triinu Ruuspõld, Taavi Poll, Kristi Raias, Steven-Marten Suur, Kristina Bianca Rantala, Maksim Rjurikov said kokku alles möödunud aasta sügisel, kuid on juba end võidelnud «Eesti laulu» finaali.Foto: Erakogu
Katharina Toomemets 19. veebruar 2015 07:00
"Meie bändi nimel on filosoofiline taust. Blurry lane tähendab udust alleed – allee viitab eluteele ja udune iseloomustab kõiksugu takistusi, mis ette võivad tulla," ütleb ansambli The Blurry Lane liige Kristina Bianca Rantala (16). 

Ansambel The Blurry Lane koosneb kuuest Kagu-Eesti noorest, kes tulid kokku sügisel. Saab öelda, et Kristina Bianca ongi bändi hing. "Ma olen igaühega mingil ajal koostööd teinud – Kristiga kohtusin Põlva muusikakoolis, Taaviga Võru muusikakoolis ning Triinu, Maksimi ja Steveniga Räpina muusikakoolis," ütleb Bianca, kes õpib kolmes muusikakoolis korraga. Igaühes mõistagi ise eriala.

"Meil oli tegelikult ammu plaan tegutseda, aga "Eesti laul" oli ajendiks, miks kokku tulime."

Noor bänd – nii liikmete vanuse kui ka tegutsemisaja poolest – otsustas oma loo esitada "Eesti laulule" ja eneselegi ootamatult leiti end korraga poolfinalistide hulgast. Veel enam: 7. veebruaril võisteldi esimeses poolfinaalis end ka kümne finalisti sekka.

"Me ei arvanud üldse, et sinna saame," tunnistab bändis klahvpille mängiv Bianca – võistlusloo "Exceptional" autor, kes oli seda kirjutades vaid 15aastane.

"Me ei saa veel ise ka aru, kuhu jõudnud oleme. Kui loo möödunud aastal ETV valvelauda viisime, siis ei osanud lootagi, et meid selline saatus tabab," ütleb laulja Kristi.

The Blurry Lane’i laul "Exceptional" räägib tüdrukute sõnul enesesse uskumisest. "Sellest, et kui on raskemad ajad ja inimesed ümberringi on negatiivsed, tuleb siiski endasse uskuda, oma unistuste poole pürgida ja töötada selle nimel, et ükskord jõuda selleni, millest unistad," ütleb Bianca.

Bändis on kuus liiget

Kuigi neiu tunnistab, et tõuke loo kirjutamiseks andis hetk, kui ta oli ühe inimese peale vihane, siis sellest juhtumist konkreetselt lugu ei räägi. "Ei olnud sellist asja, et keegi oleks mu eneseusu kõikuma löönud. Kuid mingit tõuget on ju vaja, keegi ei kirjuta lugu sellest, et täna on nii tore ja tavaline päev," ütleb ta, hääles kõlamas tõeline elukogemus.

"Mul on asjadest lihtsalt oma nägemus. Vanus on ainult number," muigab Bianca.

Nimi The Blurry Lane iseloomustab hästi bändiliikmeid. "See tähendab udust alleed – allee viitab eluteele ja udune tähendab seda, et tulevik on ebakindel ja teele võivad tulla takistused," selgitab Bianca.

Kristi jätkab: "Meil oli nime valides ikka põnev arutelu ja päris mitu varianti, aga praegune jäi pinnale."

Bianca sõnul ei olnud filosoofiline tähendus just eesmärk omaette. "Aga on ikka parem, kui nimel on meile isiklik tähendus. See iseloomustab meid bändina – oleme nii noored, et meil on kogu tee veel ees."

Peale Kristina Bianca ja Kristi kuuluvad bändi kitarrist Maksim Rjurikov (18, õpib Räpina ühisgümnaasiumis), basskitarrist Steven-Marten Suur (16, õpib Tartus Miina Härma gümnaasiumis), trummar Triinu Ruuspõld (19, õpib Tartus Heino Elleri muusikakoolis ja Tartu maaülikoolis) ning saksofonist Taavi Poll (20, õpib Georg Otsa muusikakoolis). "Meie muusika jääb poproki valdkonda, kuid oleme mõelnud proovida tulevikus ka teisi stiile," valgustab Kristi.

Koolipere on väga toetav

Bianca ütleb, et tegelikult ei suru nad end väga kitsastesse raamidesse. "Me ei taha olla kellegi moodi, vaid püüame stiili poolest olla omanäolised."

Olavi Pihlamägi näiteks kommenteeris, et nende võistlusloos on ka džässielemente. "Eks saksofon annab seda hõngu juurde. Ma olen väga suur svingi- ja džässifänn, ju on sugemed sisse jäänud," ütleb Kristina Bianca.

Kõigi bändiliikmete vaba aeg kulub kooliskäimise ja muusika­tegemise peale. Nii Bianca kui ka Kristi õpivad lõpuklassis – esimene põhikooli-, teine keskkooliastmes. "Eks kooliga läheb pisut raskeks. Praegu oleme ilusti hakkama saanud ja kogu koolikollektiiv on meile igasuguste tööde vastamisega vastu tulnud," ütleb Põlva ühisgümnaasiumis õppiv Kristi.

"Õpetajad on väga mõistvad ja elavad meile kaasa. Muidugi tuleb kõik tööd ikka ära teha, aga väike hilinemine või paar päeva hiljem vastamine antakse andeks," ütleb Võru Kesklinna Koolis õppiv Kristina Bianca.

Kui aga peaks minema nii, et bänd sõidab Eestit maikuus Viini Eurovisioni lauluvõistlusele esindama, tuleb hakata mõtlema, kuidas eksamitega kenasti ühele poole saada. "Kõigele on alati lahendus," säilitab Bianca positiivsust.

The Blurry Lane on saanud ka esinemispakkumisi. "See, mis edasi saab, on meie enda teha. Peame kindlasti vaeva nägema ja tööd tegema," ütleb Bianca, et "Eesti laul" on küll hea hüppelaud ja võimalus areenile saada, kuid seal püsimine sõltub siiski neist endist.

Seda, millised on bändi tuleviku­plaanid, tüdrukud veel väga täpselt ei tea, kuid üks on kindel – muusikat teevad nad kindlasti edasi.