Robin Juhkental üle viie aasta taas avalikkuse ees: olin vahepeal väsinud ja depressioonis (24)

Robin Juhkental maandus Eesti muusikalavadel aastal 2010, kui ansamblite Malcolm Lincoln ja Manpower 4 esitatud lugu "Siren" pääses "Eesti laulu" kümne parima laulu hulka. Muide, esiti jäi "Sireni" kamp eesotsas laulja Robiniga finaali ukse taha, kuid pääses võistlusele tänu ühe loo diskvalifitseerimisele. Lõppkokkuvõttes võideti "Eesti laul" ning põrutati Oslosse Eurovisionile Eestit esindama. Seal tuli paraku juba poolfinaali järel asjad kokku pakkida.

Pärast seda on Robinist olnud kuulda vaid mõnel üksikul korral, kuid nüüd on ta tagasi ja pääses ülemöödunud nädalavahetusel peetud "Eesti laulu" esimesest poolfinaalist edasi. Sedapuhku bändiga The Big Bangers.

Kus Robin vahepeal oli ja mida tegi?

"See nii-öelda kadumine oli mu oma valik," räägib Robin nüüd.

"Mulle helistati vahepeal neli korda nädalas igasugustest väljaannetest, paluti mingitele küsimustele vastata või suvalist asja kommenteerida. Selline asi aga ei paku mulle huvi."

Robin on seda meelt, et igal teemal pidevalt säutsuda pole põhjust.

"Minu viga on võib olla see, et olen igas oma seni antud intervjuus olnud aus just endaga, mitte mõelnud, kuidas rääkida juttu, mis kõigile meeldiks."

Inimeste õelus vihastas

Kui paluda Robinil vaadata tagasi aastasse 2010 ja meenutada toona "Eesti laulu" võiduga kaasnenud tundeid, ütleb Robin, et võit oli talle kõigepealt suur üllatus ja andis väga hea enesetunde.

"Tagantjärele mõeldes oli see tore kogemus, mis mind igas mõttes kasvatas, arendas ja tugevamaks tegi."

Mingit jälge või koguni armi asjaolu, et Eurovisioni lõppvõistlusele toona ei pääsetud, Robinisse jäänud pole: "Ma andsin poolfinaalis ja sellele eelnenud intensiivse prooviperioodi jooksul endast kõik, tegin oma parima. Mind valis sinna rahvas ja oma valijaid ma ei petnud.

Samas ei saa öelda, et alguses oldi meie bändi suhtes neutraalsed ja pärast trambiti mutta, ei. Mäletan päris selgelt, et niipea, kui ma 2010. aastal "Eesti laulu" eelvalikusse sain, olin juba mõnel hambus. Kõigile ei saa ja ei peagi meeldima."

Robin meenutab, kuidas pärast Eurovisioni pani kõmumeedia aga iga tema iroonilise nalja suure kella külge.

"Kontekstist välja rebitud artikleid, mis üritasid minust jätta võimalikult halba muljet, oli nii palju, et mingil hetkel ma ei viitsinud ühelegi intervjuupalvele reageerida. Inimeste õelus ja negatiivsus vihastas mind ning otsustasin, et ei anna enam ühtegi kommentaari," räägib Robin.

"Vahepeal olen ma küll ringhäälingu raadios või teles rääkimas käinud, aga enne tänavuse "Eesti laulu" algust polnud ma kolm aastat andnud intervjuud ühegi kollase meedia esindajale."

Nüüd on Robin enda sõnul juba vanem, targem ja tasakaalukam: "Kirjutatagu mida tahes, ma elan oma elu edasi ja ei võta neid asju enam hinge."

Mis viis depressioonini?

Muusikute seltskondades sahistatakse, et avalikkuse silma alt eemal oldud ajal oli Robinil kriis nii loomingulises kui ka eraelus. Väideti koguni, et noor mees võidelnud lausa narkosõltuvusega!

"Väita võib ju igasuguseid asju ja kõigi kohta. Tegelikult on asjad nii, et alternatiivmuusikuna on Eestis päris raske ära elada," tõdeb Robin.

Just see arusaamine viis ta otsuseni, et muusika koha pealt ta endale kompromisse ei luba ja teeb ainult seda, mis meeldib.

"Otsisin endale lisaks ausa päevatöö ja rügasin."

Nelja aasta jooksul on Robin pannud end proovile turundusalal copywriterina ning olnud programmijuht ühes Tallinna suurimas öölokaalis.

"Ligi poolteist aastat töötasin kahel kohal korraga. Tagantjärele analüüsides sain aru, et väsitasin end liialt, muusika jäi tagaplaanile ja see mõjus mulle," arutleb Robin, et just rabelemine ja armastatud alast, muusikast, kaugenemine viis ta depressiooni.

Teemal, kuidas Robin mustast august välja rabeles, ta pikemalt peatuda ei taha. Neile, kes tunnevad, et selline probleem hakkab ligi hiilima, ta mõned näpunäited siiski pillab.

"Lihtne oleks ju öelda, et leidke asi, mis teile meeldib ja tehke ainult seda, kogu hinge ja pühendumusega," tõdeb ta.

"Minu soovitus on hoopis: tehke, mida vaja, et elus püsida, kuid ärge hüljake oma unistusi ega loobuge sellest, mis teeb teid tegelikult õnnelikuks. Kui asjad lähevad liiga raskeks, siis otsige abi – depressioon on tõsine haigus ja sellele on ravi olemas. Elu on ju tegelikult ilus!"

2010. aastal avaldas Kroonika armsa loo koos pildiseeriaga Robinist ja tema toonasest kallimast Pille-Riinust. Noored olid just kolinud ühisesse korterisse. 2012. aastal läks paar aga lahku ja juba selleks ajaks oli Robin otsustanud, et oma elust ta ajaleheveergudel enam ei räägi. Nii jäid seltskonnaajakirjanikel saamata ka lahkumineku teemalised kommentaarid.

"Inimesed astuvad suhtesse ja suhtest välja iga päev, see pole midagi erilist. Midagi intrigeerivat mul lisada pole," tõdeb Robin nüüdki.

Praegu on Robini elus uus armastus – superstaarisaates osalenud lauljatar Raahel Pilpak. "Meie teed ristusid nii, et mina tulin mööda oma teed ja tema läks mööda oma teed – kuni nurga peal kokku saime," lubab Robin endale pisikese intiimse paljastuse.

Püünel uue bändiga

Robini naasmine lavale on aga kõigile näha: "Eesti laulu" esimeses poolfinaalis 7. veebruaril teenis ta pääsu finaali.

"See võistlus on suurepärane väljund noortele lauljatele ja muusikalistele kollektiividele. Juhtumisi olen mina noor laulja, kel on uus huvitav ansambel," põhjendab Robin, miks ta taas "Eesti laulul" kaasa lööb, sedakorda ansambliga The Big Bangers.

See on 2014. aasta sügisel kokku tulnud 9liikmeline souli ja disko mõjutustega funk-kollektiiv.

"Juhtus nii, et mind kutsuti septembris ühe suure bändi proovi ja sinna bändi ma jäin," valgustab Robin Juhkental.

"Kuigi varem tegelesin pigem elektroonilise muusikaga, on alati olnud üks mu unistusi teha suurt torubändi. See on nüüd täitunud."

Robini vokaali saadab bändis kaks trompetit, saksofon, tromboon, kitarr, klahvpillid, trumm ja basskitarr.

Samas pole ta unustanud ka oma teist bändi: "Malcolm Lincoln oli vahepeal puhkusel, see tähendab, et umbes aasta aega ma kontserte ei andnud. Toimetan juba pikalt uue plaadi kallal, aga kuna olen väga nõudlik, siis pole kiirustanud selle väljaandmisega. Lihtsalt raha või pildil püsimise pärast ma ühtki helikandjat välja ei anna. Tahan, et oleksin asjaga ise 100 protsenti rahul, mingu selle plaadi lõpetamiseks siis aega palju läheb."