ESTCube1 läks pensionile, kuid peaeesmärk jäi täitmata (7)

Täna keskpäeval pandi Tartu lähedal Tõravere observatooriumis pidulikult punkt esimesele Eesti tudengisatelliidi programmile ja ESTCube-1 veidi vähem kui kaks aastat kestnud kosmosemissioonile.

Programmi juhendaja Mart Noorma sõnul on suurem osa programmi ülesandeid edukalt täidetud. Viie aastaga ehitati valmis satelliit, lennutati see orbiidile ning saadi alasüsteemid ekstreemsetes tingimustes toimima.

Vaatamata mõningatele raskustele saadi satelliit pöörlema kiirusega, mis oli vajalik elektrilise päikesepurje väljakerimiseks. Just Soome kolleegide käe all valminud päikesepurje katsetusest oleks pidanud saama üks missiooni tipphetk.

Mullu septembris, kui päikesepurje testimiseks oli kõik valmis, selgus, et juhtme väljakerimise mehhaanika ei hakka enam millegipärast tööle. Nagu selgus, polnud kerimismehhanismi mootor ESTCube’i orbiidile toimetanud kanderaketi stardi vibratsiooni lihtsalt välja kannatanud.

"See polnud meie tehtud – mootor oli sisseostetud," püüdis muigel Noorma oma hoolealuseid ootamatu äpardusega kaasnevast vastutusest säästa.

Kell 12.25, kui pensionipõlveks valmistuv ESTCube-1 jõudis taas Eesti kohale, edastas kosmosekuubik morsekoodis ja 3000 kilomeetri raadiuses oma viimase sõnumi.

Paar minutit hiljem saigi kuulda meeliülendavat piibitamist, mis alguses on väsima hakkavate patareidega lennumasina kohta üpris reibas, kuid mis muutus kiiresti toonilt madalamaks ja katkendlikumaks, et lõpuks sootuks katkeda.

ESTCube -1 viimase tervituse tõlkest selgub muu hulgas, et need paarkümmend aastat, mis talle veel orbiidil tiirutamiseks jäetud, kavatseb ta Maalt saabunud sõbrapäevasoovide lugemisega sisustada.

“Tudengisatelliidi programmis on siiamaani osalenud 200 tudengit, kellest paljud töötavad juba kosmonautikaga seotud ettevõtetes, paljud õpivad veel edasi ning programmiga on avaldanud soovi ühineda palju uustulnukaid mitmest riigist,” kirjeldab Noorma tudengisatelliidi programmi olevikku ja tulevikku.

Äpardunud päikesepurje katsetust proovib juba sel aastal heastada Helsingi Aalto ülikooli teadustiim oma satelliidimissiooniga "Aalto-1", milles ka ESTCube’i teadusseltskond oma kogemustega jõudumööda kaasa lööb.

Kui õnnestub Aalto-1 missioon ja päikesepuri saab lõpuks testitud, võib hakata tõsisemalt rääkima ka ESTCube-2 lennust, milleks on Noorma sõnul tehtud ettevalmistusi juba kaks aastat. ESTCube-2 missioonil on teadlastel plaanis viia katsetused läbinud päikesepuri päikesetuulde, mis peaks avama ukse pikemateks kosmosereisideks tulevikus.  

ESTCube’i projektijuht Silver Lätt, kes on juba leidnud väljakutseid uute Euroopa kosmoseprogrammide juures, ütles täna Tõraveres: "See pole lõpp, see on alles algus!"