Film

"Loodan, et ka vene rahvusest inimesed tulevad "1944" vaatama." (22)

Jaanus Kulli, 17. veebruar 2015 07:00
SÕDA OMA KOLEDUSES: "1944" on esimene tõeline Eestis tehtud sõjafilm.Foto: Renee Altrov
Hillitsetud aplaus ja pisarais publik on märksõnad, mis iseloomustavad kõige paremini õhkkonda pühapäeval täissaalile läinud Elmo Nüganeni mängufilmi "1944" esilinastuse järel.

Sest film on väga aus ja väga valus ja valmis Euroopa jaoks taas äreval ajal. Kahtlemata on see esimene Eestis tehtud tõeline sõjafilm.

"1944" tegevus hargneb 1944. aastal Sinimägede lahingutest juulis kuni Sõrve sääre vallutamiseni Punaarmee poolt novembri lõpus.

Sõda näidatakse nii Saksa armees kui Punaväes teenivate eestlaste silme läbi, kes olid sunnitud võitlema vend venna vastu võõras sõjas.

Siin on valik esimestest emotsioonidest esilinastuse järel.

Filmi konsultant Lauri Vahtre: "Sõda ei ole alati enda teha."

Võib ju öelda, et filmi eesmärk on näidata, kui halb see sõda oli. Aga mina niimoodi ei lihtsustaks. See film ütleb midagi enamat: sõda ei ole alati enda teha.

Mina arvan, et mõlemal pool sõdinud mehed, kes kandsid hinges Eesti vabadust, kokkuvõttes ju võitsid. Isegi kui nad said surma ja isegi kui Eestis oli pool sajandist kommunistlik režiim. Võime küll öelda, et Nõukogude võim kukkus ise kokku, aga see, et Eesti rahvas oma saatuse jälle enda kätte võttis, on kaudselt ka nende meeste teene. Võib kõlada pateetiliselt, aga nende meeste võitlus ja vaprus püsis inimestel meeles."

Aino osatäitja Maiken Schmidt: "Sõjas ei saa poolt valida."

"Kuna minu võtted piirdusid selles filmis vaid ühe meesterahvaga, siis kogu filmi mastaapsust ma võtete ajal ei tajunud ega saanudki tajuda. Filmi tervikuna nägin ma alles täna ja ma sain temast kätte väga suure emotsiooni.

Mul on hea meel, et ma sain pihta, mida filmi tegijad tahtsid sellesse filmi panna: et sõjas ei saa poolt valida, et sa oled sunnitud sõdima selle poolel, kelle käes on võim. Mulle igatahes läks see film väga hinge. Ja ma väga loodan, et ka vene rahvusest inimesed tulevad seda filmi vaatama."

Filmimees ja ohvitser Ilmar Raag: ""1944" on rahvalik film."

"1944" on kindlasti üks meie paremaid peavoolufilme, rahvalik selle kõige paremas tähenduses.

Kui seda filmi hakati tegema, kahtlesid paljud, et missuguse poole või hoiaku ta võtab. Ideoloogilises mõttes räägib ta enam-vähem ära kõik selle, mis rahva teadvuses on olemas. Ja ta teeb seda üpris selgelt, nagu lepitust otsivalt.

Filmi suur pluss on see, et ta ei võta ühe poliitilise poole selget seisukohta. Samuti püüab ta võtta kokku selle, mis ikkagi 1944. aastal juhtus, ja ma arvan, et ta saab sellega hakkama.

Eks see teema huvitas ka mind, aga praegu on mul küll selge, et kihk teha sama filmi on mul kadunud."

Produtsent Kristian Taska: "Berliini festivalil olid saksa naistel pisarad silmas."

"Kindlasti on "1944" minu produtsenditöös kõige raskem film. Kuna Eestis pole 30 aastat sõjafilmi tehtud, oli see natuke jalgratta leiutamine.

Filmi tuleviku kohta väljaspool Eestit oskan öelda seda, et Berliini festivalil oli saal rahvast täis ja saksa naistel olid pisarad silmas. Samal õhtul ostis Prantsusmaa ja Jaapan filmi kohe ära ning Inglismaa ja Saksamaa on järjekorras. Nii et sellest teosest saadakse aru ka väljaspool Eestit."

 

Filmi «1944» valmimist toetas ka kaitseministeerium ja kaitsevägi

Režissöör Elmo Nüganen, stsenarist Leo Kunnas, operaatorid Rein Kotov ja Mart Taniel, kunstnik Kalju Kivi, monteerija Tambet Tasuja, produtsent Kristian Taska.

Osades: Kristjan Üksküla, Kaspar Velberg, Maiken Schmidt,
Hendrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Priit Pius, Märt Pius, Hendrik Toompere juunior, Gert Raudsep, Mait Malmsten, Peeter Tammearu, Ain Mäeots, Rain Simmul, Kristjan Sarv, Ivo Uukkivi, Andero Ermel ja paljud teised.