"Laenuks võetakse kergemat lugemist, mida ilmtingimata omaks ostma ei peagi. Ma ei ole näiteks Minu-sarja raamatuid seni ostnud, aga sirvinud ja Elisa raamaturakenduse abil lugenud küll ning leidnud seeläbi nii mõnedki, mis võiksid paberkujulgi olemas olla," analüüsib raamatulaenutuste edetabelit Karl Martin Sinijärv, poeet ja Eesti kirjanike liidu esimees.
"Samas luulet loen ja ostan ma pigem paberkujul – ja eks selline eelistus paistab ka laenutustabelitest välja," jätkab Karl Martin Sinijärv.
"Eestikeelne paberraamat on kallis iluasjake. Inimene ei osta naljalt raamatut, mida ta vaevalt et üle ühe korra loeb. See kehtib suure osa meelelahutuskirjanduse kohta. Pealegi on tõsisemal kirjandusel niikuinii vähem lugejaid raamatu kohta – teadlikumad eelistused jagunevad ära ning menuautoreid massi mõttes liiga kergelt ei teki."
Mida siis raamatukogudest laenutatakse? Õhtuleht palus kahel raamatukogutarkvara ettevõttel koostada 2014. aasta laenutuste edetabelid. Need tulid üsnagi erinevad.
Erinev lugejaskond, eriilmelised edetabelid
Raamatukogutarkvara ESTER kasutab kõrgkoolide raamatukogusid, aga ka Eesti rahvusraamatukogu ja Tartu linnaraamatukogu. Seetõttu leiab ESTERi esikolmekümnest ka õppekirjandust ("Uuri ja kirjuta", "Mikro- ja makroökonoomika põhikursus"; "Psühholoogia alused") ning ohtralt koolilastele mõeldud kohustuslikku ja soovituslikku ilukirjandust (teiste seas kuuluvad sellesse nimekirja Andrus Kivirähki "Rehepapp", "Sirli, Siim ja saladused" ja "Mees, kes teadis ussisõnu").
Kui rohkem või vähem õppetööga seotud teosed kõrvale jätta, valitseb ESTERi edetabelit Minu-sari: peaaegu iga kolmas laenutatud raamat viib lugeja ekskursioonile. Katri Raigi "Minu Narva" on mulluste laenutuste seas koguni teisel kohal.
Belletristika autoreist pakub Indrek Harglale (esikolmekümnes tervelt viie raamatuga) ja Kivirähkile (edetabelis nelja raamatuga) konkurentsi Mart Kadastik (edetabelis kahe raamatuga).
Raamatukogutarkvara URRAM kasutab 381 raamatukogu. Enamasti on see väiksemate linnade ja asulate biblioteek. Siin hoiab esikolmekümnes kolme teosega loetavaima autori kohta Erik Tohvri, kahe raamatuga on esindatud Kadastik, Ira Lember ja Minu-sari.
Valmis panna "Minu Mõniste"
Milles peitub kirjastuse Petrone Print Minu-sarja fenomen? Võimalusi on mitu. Ivi Eenmaa, kauaaegne raamatukogujuht, pakub: "Küllap see vihjab, et eestlased ikkagi reisivad päris palju. Minu-raamatuid loetakse ilmselt nii selleks, et valmistada end reisiks ette, aga ka võrdlemiseks: kas mina elasin üle samu asju ja tundsin samu tundeid kui autor."
Rein Veidemann, eesti kirjandus- ja kultuuriloo professor, panustab vastupidisele teooriale: "Meil on küll kujutlus, et eestlased rändavad palju, aga kõigile ei ole see jõukohane. Samal ajal on kahtlemata põnev lugeda välismaale reisinute pilgu läbi kohalikust elust."
Suur osa sarja menust võibki ilmselt peituda ladusas isikukeskses kirjelduses, mis ei pretendeeri lõplikule tõele. Nii Brüssel kui ka Moskva jätavad ju igale reisi-sellile ainukordse mulje ja muidugi on põnev teada saada, mis nurga alt miljonist võimalikust konkreetne autor paika nägi. Eksootilisematest reisisihtidest rääkimata.
"See on väga hea leid!" kinnitab Veidemann.
"Epp Petrone võiks – kui ta ei ole seda juba teinud – võtta sellele patendi. Minu-sarja patent on miljonieurone patent!"
(Petrone tunnistab Õhtulehele, et on püüdnud sarja patenteerida, kuid paraku idee ja kaubamärgina "Minu KOHANIMI" on see võimatu. "Vaimsel tasandil see patent aga töötab," tunnistab Petrone.
"Kui Armin Kõomägi tahtis panna oma novellikogule pealkirjaks "Minu Mustamäe", helistas nii tema kui hiljem raamatu kujundaja küsimusega, kas sellist pealkirja tohib kasutada.")
Unikaalseks teeb Minu-sarja seegi, et maailma huvitavate paikade nimekiri on samavõrd pikk kui maailma paikade nimekiri ja nende leidmiseks ei pea kaugeltki kaks kuud ookeanil purjetama. Mõlema laenutustabeli esikümnes troonib Katri Raigi "Minu Narva".
"Loomulikult meid, kes me satume Narva väga harva, huvitab, mismoodi üks eesti inimene on Narvaga kohanenud ja kuidas ta seal elab," analüüsib professor Veidemann.
"Samasuguseid minu-kohti võib Eestis leida veel kümneid, nii et Petrone kirjastusel on ees tohutu tööpõld. Isegi kui sa oled kohapeal käinud, tahad sa ikka teada, mis on selle paiga tähendus inimesele, kes kirjutab näiteks raamatu "Minu Võru" või "Minu Mõniste" või "Minu Kihnu"."
Tohvri puhul tuleb mängu "Õnne 13" fenomen
URRAMi 30 mullu enim laenutad raamatu edetabelis kohtab kolm korda Tohvri nime. "Maaraamatukogudes domineerib Tohvri juba üle 10 aasta," teab Ivi Eenmaa.
Märtsis 82. sünnipäeva pidav elektriinseneriharidusega Hans-Erik Laansalu, kes kirjutab oma menukite autoriks teise mehe nime – Tohvri –, on muianud, et tema raamatutel peaks olema hoiatus: ainult üle 50aastastele!
Menuautorist sõltumatult lahkab Veidemann: "Tohvri looming läheb korda väikelinnas, alevites ja maal elavatele lugejatele, kellest suurema jao moodustavad pealt 50aastased naised, kindlasti on nende hulgas väga palju üksildasi ja leski. Nemad saavad tõepoolest Tohvrit lugedes kätte selle – ja see ei ole nüüd kindlasti halvustavalt öeldud! –, mis toimub väikese inimese maailmas."
Seesama fenomen nihutab Veidemanni arvates URRAMi tabeli ülaotsa ka Lemberi romaanid. "Lember kirjutab samuti väga empaatiliselt, südamlikult ja lihtsalt; nagu öeldakse: otse südamesse. Mina võrdleksin mõlema autori menu "Õnne 13" fenomeniga. Tohvri ja Lemberi lugejad mäletavad ilmselt ka niisugust sarja nagu: "Mis Koosta peres uudist"."
Teiste tabelite tipus troonivate kirjanike kohta tunnistab Veidemann, et nii Kivirähk kui ka Hargla on oma lugejaskonna seas väljakujunenud kaubamärgiga autorid – täpselt nagu Tohvri on bränd oma lugejatele. Kadastiku hindab professor aga andekaks ja osavaks suhtekirjanduse autoriks.
"Kadastiku teosed on hästi komponeeritud ja neis on väga ladus dialoog, väga elulised karakterid; ja muidugi ka intriig on hästi esile toodud," loetleb Veidemann. "Mida siis ühele keskmisele kirjandustarbijale veel vaja?"
Eenmaa leiab laenutuste edetabelist oma mündi: "Mind väga rõõmustab, et mõlemas nimekirjas istub sees Valdur Mikita "Lingvistiline mets". Mina pean seda viimase aja kõige paremaks ja huvitavamaks eesti autori raamatuks. Lugedes hakkasin ma Mikitat peaaegu et võrdlema Lennart Meriga."
Eenmaa pakub, et "Lingvistiline mets" on üks neist raamatutest, mida pärast lugemist endale ka koju ostetakse; või minnakse teost küsima kohe poodi, mitte kõigepealt raamatukokku.
Nii-öelda poes käimine ehk uudisteoste soetamine, tunnistab Eenmaa, on suurele osale biblioteekidest nukker teema ja jätab kindlasti oma jälje ka laenutusedetabelitesse: "Raamatukogud saavad oma vaesuse tõttu viia inimesteni mikroskoopiliselt väikese osa sellest, mida tegelikult oleks võimalik lugeda."
Tiit Hennoste: üht tabelit valitsevad mõistus, mõtted ja nali, teist tabelit tunded ja veidi ka seks
Keeleteadlane Tiit Hennoste vaatleb pisut kaht edetabelit ja peab siis järgmise miniloengu.
"URRAM esindab rahvast ja rahvaraamatukogusid (RR tabel) ning ESTER Tallinna, Tartut ja paljuski haritlasi (TT tabel). Mis on ühist?
Mõlemas on olemas nähtus nimega Kivirähk, kes ei vaja kommentaare, kuid TT tabelis on ta palju enam esindatud.
Mõlemas on Kadastik, kelle menu ei oska ma kommenteerida. Tuntud inimene, armastus ja seks, keskeakriis? See tähendab: kõik olmeromaani korralikud komponendid, millele lisab vürtsi inimeste seas visalt elav arusaam, et "küllap ta ikka enda elust kirjutab". Ja kuigi asi pole päris kindel, saab vähemalt mõelda nii…
Mõlemas on olemas nähtus nimega Mikita, mida ei oska vist keegi adekvaatselt kommenteerida. Paistab, et osa inimesi leidsid "Lingvistilisest metsast" üles midagi iseenda alateadvusest, osa aga loeb sellepärast, et kõik loevad."
Ühes tabelis on Hargla tipus, teises hoopiski mitte
"Huvitav on kriminullide saatus, mis on alati olnud väga loetavad. TT tabelis on tugevalt esiplaanil Hargla, RR tabelis ei esine ta esikolmekümnes aga kordagi, ilmselt on kusagil tagapool. Kas vahe tuleb sellest, et kriminulli on peetud enam meeste lugemisvaraks ja RR tabelit valitsevad lugejatest naised? Ei tea. RR tabelis asendab teda mulle täiesti tundmatu Tiit Sepa. Tasuks uurida, mille poolest need kaks erinevad.
Samuti on huvitav kohustusliku kirjanduse positsioon. TT tabelis on see tugevalt esindatud, koolilugemistest kuni kõrgkooliõpikuteni. Koolid on aga olemas ka RR piirkondades. Millest siis selline erinevus? Kas RR piirkondades ei anta kodus lugeda? Või on asi selles, et koolid on väikesed ja kohustusliku kirjanduse raamatud ei tõuse etteotsa, sest mittekoolilastest lugejad laenutavad palju rohkem? Mis tähendaks omakorda, et TT piirkondades on tegelikult nii-öelda tavalisi laenutajaid palju vähem, nii et kooliõpilased tõusevad välja paistma. Mis paneb jälle küsima, kas TT piirkondades loetakse vähem või ostetakse raamatuid enam – mis oleks heas kooskõlas raamatupoodide ja raha levikuga Eesti territooriumil."
Tunded tõusevad lakke ja tapavad
"RR tabelit valitsevad juturaamatud, mille mõtlemise ja kirjutamise viis läheb selgelt tagasi 1970.–1980. aastate olmeromaanide aega. Nii võib uskuda, et lugejate hulgas on palju tol ajal oma lugemise viisid ja harjumused omandanud inimesi. Need raamatud kuuluvad samasse kategooriasse, kuhu kogu maailma kollane kirjandus. Märksõnadeks on nüüdisaegne elu, armastus, kuriteod, sünged saladused, lapsepõlve mälestuste taaselustumine ja sellest tekkinud traumad. Ja nii edasi. Magusast valust süngete saladusteni. Tunded tõusevad lakke ja tapavad. Seksi peab ka saama, aga mitte väga palju (vaid ühed "Hallid varjundid"). Silma torkab Tänapäeva romaanivõistluse taust. See näitab, et kirjastuse Pavlovid on leidnud inimestes õige nupu, mida vajutada.
TT tabelit valitsevad mitu eri keset. Minu-sari, Hargla, Kivirähk. Elu välismaal, elu väljaspool meie aega. Elu olmest kaugemal. Kokkuvõtvalt ja veidi utreerides: TT tabelit valitsevad mõistus, mõtted, teadmised ja ka nali. RR tabelit tunded ja veidi ka seks."
Linnas loetakse Harglat ja Kivirähki
Raamatukogutarkvara ESTER kasutava 59 raamatukogu (palju kõrgkoolide raamatukogusid, aga ka Eesti rahvusraamatukogu ja Tartu linnaraamatukogu) 2014. aasta kõigi laenutuste (koguarv 2,5 miljonit) edetabel.
1. "Rehepapp ehk November", Andrus Kivirähk
2. "Minu Narva: kahe maailma vahel", Katri Raik
3. "Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust", Andrus Kivirähk
4. "Kevad saabub sügisel", Mart Kadastik
5. "Suvi sulab talvel", Mart Kadastik
6. "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus: kriminaalromaan vanast Tallinnast", Indrek Hargla
7. "Uuri ja kirjuta", Sirkka Hirsjärvi, Pirkko Remes, Paula Sajavaara
8. "Sirli, Siim ja saladused", Andrus Kivirähk
9. "Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja: kriminaalromaan vanast Tallinnast", Indrek Hargla
10. "Minu Stockholm: vanniga merel", Rita Ahonen
11. "Mikro- ja makroökonoomika põhikursus", Kaie Kerem, Mare Randveer
12. "Tobias ja teine B", Piret Raud
13. "Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi", Valdur Mikita
14. "Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus: kriminaalromaan vanast Tallinnast", Indrek Hargla
15. "Minu Las Vegas: tõsielu tuhkatriinulugu", Kersti Dennis ehk Amira
16. "Minu Prantsusmaa: elu nagu sirelivein", Eia Uus
17. "Minu To–kyo–: nähtamatu piiri taga", Maarja Yano
18. "Apteeker Melchior ja timuka tütar: kriminaalromaan vanast Tallinnast", Indrek Hargla
19. "Minu Kopenhaagen: jalgrattarapsoodia", Kati Nielsen
20. "Nullpunkt", Margus Karu
21. "Harry Potter ja tarkade kivi", J. K. Rowling
22. "Minu Kairo: kakofoonia Niiluse kallastel", Saale Fischer
23. "Kalevipoeg", Friedrich Reinhold Kreutzwaldi [eepose] põhjal jutustanud Eno Raud
24. "Minu Bulgaaria: magusad tomatid ja hapud viinamarjad", Janek Balõnski
25. "Psühholoogia alused", Talis Bachmann, Rait Maruste
26. "Mees, kes teadis ussisõnu", Andrus Kivirähk
27. "Minu Amazonas: jõkke pissimine keelatud!", Ivo Tšetõrkin
28. "Sööbik ja pisik", Thorbjorn Egner
29. "Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika: kriminaalromaan vanast Tallinnast", Indrek Hargla
30. "Jussikese seitse sõpra", Silvi Väljal
Väikelinnades ja alevikes valitseb Tohvri
Raamatukogutarkvara URRAM kasutava 381 raamatukogu (suuresti väiksemate linnade ja asulate raamatukogud) 2014. aasta kõigi laenutuste (koguarv 2,6 miljonit) edetabel.
1. "Veel on aega", Erik Tohvri
2. "Meie aasta Siberis", Tuuli Roosma
3. "Suvi sulab talvel", Mart Kadastik
4. "Ane", Esta Aksli
5. "Kevad saabub sügisel", Mart Kadastik
6. "Minu Narva: kahe maailma vahel", Katri Raik
7. "Vana Hõbe: Hardi Tiidus ja inimesed tema ümber", Toivo Tootsen
8. "Villa järve ääres", Ira Lember
9. "Võõra õue peal", Mari Sajo
10. "Ühe elu killud", Tuule Lind
11. "Eluase", Catherine Cookson
12. "Maailma otsas: pildikesi heade inimeste elust", Andrus Kivirähk
13. "Õde Veera", Ira Lember
14. "Jussikese seitse sõpra", Silvi Väljal
15. "Süü on tähtedel", John Green
16. "Reporter", Avo Kull
17. "Üks talvenädal", Maeve Binchy
18. "Kaamos", Erik Tohvri
19. "Õnnelille pisarad: ühe tüdruku lugu", Tiit Sepa
20. "Naine Pariisist", Santa Montefiore
21. "Kaika Laine inimesed: naisest, kes suutis lugeda eluraamatuid", Einar Ellermaa
22. "Klassikokkutulek Kassaris", Helju Pets
23. "Vaskratsanik. Esimene raamat", Paullina Simons
24. "Tüdruk kaljunukil", Lucinda Riley
25. "Viiskümmend halli varjundit", E. L. James
26. "Keegi teine", Aita Kivi
27. "Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi", Valdur Mikita
28. "Mere taga", Erik Tohvri
29. "Minu Stockholm: vanniga merel", Rita Ahonen
30. "Katkenud armastus", Ulvi Kullerkupp
Kommentaarid